Haridus- ja teadusminister sai eile õhtul avaliku pöördumise Karula valla lapsevanematelt, elanikelt ja Lüllemäe põhikooli vilistlastelt, kus mõistetakse hukka laste kasutamist mõjutusvahendina.
Mahtra Karula vallas: protestijad pälvisid ise pahameele (5)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
12. mai 2016, 16:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lüllemäe põhikool on senini olnud hea mainega rahulik ja tegus haridusasutus looduskaunis Karulas. Kahjuks oleme täna sattunud olukorda, kus väikese kogukonna sisene ja kontrolli alt väljunud võimutüli on paisunud nii suureks, et üleriigilise meedia tähelepanu tõttu on seatud löögi alla nii meie kallid lapsed kui ka kooli ja valla maine tervikuna,» seisis elanike vastulauses protestiaktsiooni korraldajatele.
«Ootamatu skandaali keskmesse sattumine on paljusid meie hulgast tugevasti šokeerinud. Jääb arusaamatuks, kuidas saab läbirääkimistaktika, milles vastandutakse vallavalitsusele, jõhker teiste lapsevanematega mittearvestav käitumine, sildistav ning solvav suhtlemisstiil, pidev survestamine ning laste ärakasutamine mõjutusvahendina olla efektiivne, et pürgida võrdväärseks koostööpartneriks kellega iganes. Samuti tahaks küsida, mil moel aitab selline tegevus kaasa uue tugeva koolijuhi leidmisele, kogukonnasisesele koostööle ja suuremale kaasatusele?» seisis pöördumises, mis laekus Jürgen Ligile.
«Esimest korda pärast ärkamiseaega kohasin täna häälekat enamust,» kommenteeris Ligi suhtlusportaalis ja täpsustas, et kogukond on nüüd pöördunud hääleka vähemuse vastu, kes eelmisel nädalal väljendas oma rahulolematust kogu kogukonna nimel.
«Nad said erakordselt lehepinda ja eetriaega. Mul tuleb nüüd olukorda klaarida.»
Osa elanikke olukorraga rahul
Ligi sõnul ei saa koolile ja vallale ette heidetud asjad huvitada õppijaid ega isegi lapsevanemaid sedavõrd, et jätta lapsed kooli saatmata. «Lapsed peavad õppima, mitte trotsima mingi kirjavahetuse puudulikkuse või arengukava puudumise pärast. Sellised asjad võivad jätta püsiva jälje suhtumises õpetajatesse ja vaimsesse autoriteeti üldiselt,» lisas Ligi.
Muuhulgas tõigi kogukond oma pöördumises välja, et ei aktsepteeri laste kasutamist mõjutusvahendina oma seisukohtade väljendamisel ja avalikkuse tähelepanu tõmbamisel.
«Toetame koolipidaja valitud suunda ja tasakaalustatud dialoogi pidamist. Taunime ründavat ja järeleandmatut suhtlemisstiili, mis ei ole kuigi jätkusuutlik ega sobi kooli. Ka ei ole see just parim eeskuju lastele,» seisab pöördumises.
Lisaks hindavad pöördujad lapsevanemate seniseid kaasarääkimisvõimalusi koolis üsna heaks. «Meid on kaasatud läbi hoolekogu, paljusid asju on arutatud koosolekutel.»
Veel juhitakse tähelepanu, et protestiaktsiooni algatajateks on 13 perekonda. «Proportsionaalselt annab nendest peredest pärit laste hulk välja 1/3 Lüllemäe põhikoolis käivate laste arvust. Üleriigilises meedias kõigi lapsevanemate ja kogukonna nimel esinemine on eksitav ega ole õigustatud,» lisavad pöördujad, kelle hinnangul on protestijad tänaseks kahjustanud kooli kui ka kogu valla mainet.
«Hirm ja mure väikese maakooli jätkusuutlikkuse pärast tugeva 9-klassilise põhikoolina on mõistetav, kuid alusetute hirmujuttude levitamine meediakampaania raames külvab asjatut segadust ja paanikat. Sellistel süüdistustel pole alust, kuna vallavalitsus on pikaajaliselt käitunud kooli toetavalt.»
Veel ütlevad pöördujad, et kui soovitakse rohkem kaasarääkimisõigust koolile direktori valimisel, siis peaks jagunema proportsionaalselt ka vastutus.
«Lõpetuseks. Me oleme kohalik kogukond, me pole turistid. Me oleme lapsevanemad, kes tahavad, et me lapsed saaksid rahus õppida ja enda tulevikku ehitada. Me ei taha, et nende ees mängitaks mingeid näitemänge ja tehtaks reklaamtrikke, justkui lapsevanemad ja kogukond oleks meie asemel keegi teine. Me usume oma Lüllemäesse ja oma kooli ja sama usku väärivad ka meie lapsed,» lõpetavad kirjutajad.
Ööpäevaga 220 allkirja
Kirja koostanud kohalik lapsevanem Hele Pormeister kinnitas, et hetkel käib pöördumisele allkirjade kogumine, kuid selle taga on suur hulk Karula valla lapsevanemaid ja elanikke, keda olevat kindlasti rohkem kui protestijaid.
Hilisõhtul teatas Pormeister Postimehele, et ööpäeva jooksul on pöördumisele antud juba 220 allkirja. Lisaks valla elanikele on andnud oma allkirja 51 lapsevanemat ja 36 Lüllemäe põhikooli vilistlast.
Karula vallas elab ligi tuhat täisealist inimest.
Postimees kirjutas möödunud nädalal, kuidas Karula valla aktivistid lubasid võtta lapsed protestimärgiks kaheks päevaks koolist ära. Protestiaktsioon «Kool kogukonnale» ei jätnud kahtlust, et vallavalitsuse vastas seisavad oma ala asjatundjad. Peale vallavalitsusele, kooliperele, volikogule ja lapsevanematele suunatud avaliku pöördumise lendas teele pressiteade. Eestvedajatel on omavahel kindel tööjaotus, isegi pressikoordinaator on olemas.
Protestijad nõudsid suuremat sõnaõigust, et leida direktori valikukomisjonis suuremat otsustusõigust, kuid sellest valla juhid keeldusid.
«Praegu on ettevalmistav aeg, kui info on laiali läinud, asi kogub tuure ja esmaspäeval-teisipäeval on alternatiivkool,» lausus viie lapse ema Liilia Tali möödunud nädalal Postimehele.
Protestiks sundis üles rivistuma viimaks see, et vallavalitsus polnud nõus kogukonna ettepanekuga teha uue koolidirektori konkurss nii, et valikukomisjonis oleks võrdselt kaks vallavalitsuse esindajat, kaks õpetajat ja kaks lapsevanemat.
«Meile öeldi, et vallavalitsusele ja volikogule jääb kolm kohta ja kahele ülejäänud huvigrupile kummalegi üks,» lausus Tali.
Eelmised konkursid koolijuhi leidmiseks Tali sõnul ebaõnnestusid. «Kuna pumba juures olid jälle vallavalitsuse esindajad, siis tõrjuti kõrvale kõik kandidaadid, kellest oli näha, et nad arendavad kooli,» väitis ta. «Tahetakse inimest, keda on kerge vallavalitsusest juhtida.»
Pöördumisele kirjutas alla 23 inimest.