Sults tahab kasiinosaare jaoks võtta 300 miljonit krooni laenu

Rajatava puhkekeskuse suurim ja tähtsaim osa on kasiinosaar. Selle kõrvale jääb moodsa kontserdisaaliga kultuurisaar ning mõnusaks ajaveetmiseks mõeldud peresaar.

FOTO: OÜ Ars Projekt

Koolijuhi ja Talinna volikogu liikme Märt Sultsi sihtasutus tahab Paljassaare kasiinosaare jaoks võtta Saksamaalt 300 miljonit krooni laenu ning mees soovis, et linnavalitsus toetaks laenu võtmist.

«Palun Tallinna linnavalitsusel toetada ja aktsepteerida SA Kasiinosaar laenu taotlemist Saksa Liitvabariigist 300 miljoni krooni ulatuses, et valmiks esimene etapp projektist Kasiinosaar lahte: merepõhjast kerkinud kunstsaar on saanud kuivaks maaks, millele hakatakse rajama hooneid vastavalt nendele mõeldud otstarbele,» märkis sihtasutuse Kasiinosaar asutaja ja nõukogu liige Sults oma kirjas linnapea Edgar Savisaarele.

Sultsi idee kohaselt kerkiks Paljassaare lahte kolm saart - lastesaar, kultuurisaar ja kasiinosaar. Kõik saared on omavahel rangelt eraldatud, kuid ühendatavad sildadega, kirjeldas mees oma suurejoonelist plaani.

Seejuures oleks laste- ja kultuurisaarele pääs vaba, kuid kasiinosaarele oleks pääs rangete piirangutega.

Sults palus linnavalitsuselt ka luba keskkonnauuringute alustamiseks ning saartekompleksi detailplaneeringu alustamiseks.

«Tallinn kuulub Eesti rahvale ja meie ülesanne on teda hoida ja kaitsta ning muuta ta maailmalinnaks,» märkis Sults. «Kõik eeltööd detailplaneeringu alustamiseks ja laenu saamiseks on SA Kasiinosaare poolt tehtud ja rahastatud.»

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul ei ole linna pädevuses anda nõusolekut sihtasutuse laenu taotlemiseks ega ka luba keskkonnauuringute tellimiseks.

Abilinnapea tõdes, et linnal on võimalik kunstsaarte kompleksi ehitamist kaaluda ainult detailplaneeringu menetlemise kaudu.

Selleks tuleb sihtasutusel Kasiinosaar esitada linnaplaneerimise ametile detailplaneeringu menetluse alustamiseks vajalikud dokumendid, lisas ta.

Sults on varem öelnud, et kogu keskuse valmimine läheb esialgsete hinnangute kohaselt maksma 1,4 miljardit krooni.

Kolmest saarest oleks suurim just kasiino- ehk lõbustussaar, kuhu peaks äripinda tulema kokku 64 000 ruutmeetrit ning elu hakkaks käima ööpäev läbi.

Projekti järgi kerkib saarele esinduslik kasiinode keskus koos kõikvõimalike lõbustusasutustega, luksuslikud hotellid ning linna parima merevaatega korterelamu eriti rikastele inimestele. Samuti leiavad seal koha kopterite maandumisplats ning jahisadam.

Tagasi üles