Kataloonia ootab põgenikke, keda ei tule

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2006. aastal saabus Hispaaniale kuuluvatele Kanaari saartele Aafrikast kümneid tuhandeid migrante, kuid tagasisaatmiste, rahasüstide ja oskusliku diplomaatiaga õnnestus rändevoog peatada.
2006. aastal saabus Hispaaniale kuuluvatele Kanaari saartele Aafrikast kümneid tuhandeid migrante, kuid tagasisaatmiste, rahasüstide ja oskusliku diplomaatiaga õnnestus rändevoog peatada. Foto: SCANPIX
  • Kataloonia omavalitsuse kinnitusel on nad valmis vastu võtma 4500 põgenikku.
  • Hispaania valitsuse kinnitusel on Kataloonia tegevus aga põhiseadusvastane.
  • Kataloonia on pöördunud põgenikeküsimuses ka Euroopa Komisjoni poole.
  • Hispaania on Euroopa rändekava alusel vastu võtnud Eestist vähem pagulasi.

Ajal, mil vaidlused Euroopa riikide vahel põgenike üle ei näi lõppevat ning Euroopa Komisjon kavatseb panna suured rahalised kohustused riikidele, kes enda juurde pagulasi ei taha, on Kataloonia nõus vabatahtlikult vastu võtma 4500 põgenikku.

4500 on suur arv. Mullu läbi raskuste sündinud kokkulepete järgi Euroopa riikide vahel põgenike ümberasustamiseks ja paigutamiseks on Hispaania vastu võtta lubanud ligi 16 000 pagulast.

Teisisõnu pakub Kataloonia – üks Hispaania 17 autonoomsest piirkonnast, kus elab umbes 7,5 miljonit inimest – peavarju igale neljandale põgenikule, kellele Hispaania on Euroopa rändekava alusel lubanud varjupaika anda. Neist 1800 suudetaks Kataloonia omavalitsuse väitel vastu võtta kas või kohe.

Kataloonia pakkumisest rohkem on nõustunud pagulasi vastu võtma vähesed Euroopa Liidu liikmesriigid. Umbes samas suurusjärgus peaks neid vastu võtma mitu riiki, mille rahvaarv on Kataloonia elanike arvuga võrreldes mitu korda suurem.

Sellega seoses tekib mitu küsimust. Esiteks, miks peaks ühe riigi haldusüksus – tõsi, iseseisvust taotlev autonoomne piirkond – üldse sellise pakkumise tegema? Kas tegu on siira sooviga sõjapõgenikke aidata või hoopis blufiga, kuna Kataloonias teatakse, et nad oma lubadust täitma ei pea? Või on selle taga Barcelona kaval samm leida oma iseseisvuspürgimustele toetust Euroopa Liidus, kes trotsib pagulasküsimuses paljude liikmesriikide vastuseisu ning ärgitab riike võetud kohustusi kiiremini täitma? Küsimusi on rohkemgi.

Barcelona linnavalitsuse hoonel ripub ingliskeelne loosung: «Põgenikud on oodatud.»
Barcelona linnavalitsuse hoonel ripub ingliskeelne loosung: «Põgenikud on oodatud.» Foto: Jürgen Tamme

Esimene asi, mida aprilli eelviimasel nädalal Kataloonia suurimas linnas Barcelonas sealse linnapeaga Ada Colauga kohtuma minnes tähele panin, oli linnavalitsuse hoonel rippuv ingliskeelne loosung: «Põgenikud on oodatud.»

See lihtne mustvalge plagu on hoone fassaadil juba möödunud aastast, kui linnavõimud algatasid kampaania «Barcelona, põgenike linn». Selle põgenike abistamiseks mõeldud plaani kohta võib Barcelona linnavalitsuse kodulehelt lugeda: «Barcelona on hooliv ja salliv linn, mis on kuulutanud end põgenike linnaks. Asüüli andmine pole linnavalitsuse võimuses, vaid kuulub täielikult Hispaania valitsuse kontrolli alla, kuid me saame sind aidata ning teha kaasa kogu protsessi.»

Barcelona põgenike linna projekti eeskuju on kannustanud teisigi Hispaania linnu, näiteks Valenciat, Cadizi ja ka pealinna Madridi. Ka viimase linnavalitsuse hoonel rippus vähemalt mõni aeg tagasi sama «Põgenikud on oodatud»-sõnum.

«Põgenikud on oodatud»-sõnumi võib leida ka Madridi linnavalitsuse hoone fassaadilt. Foto: Scanpix
«Põgenikud on oodatud»-sõnumi võib leida ka Madridi linnavalitsuse hoone fassaadilt. Foto: Scanpix Foto: GERARD JULIEN/AFP

Barcelona esimese naislinnapea Colau rõhutas ajakirjanikega kohtudes, et Kataloonia eesmärk on vaid põgenikke aidata ning toetus põgenike vastuvõtmisele on linnas väga suur. Colau kinnitusel on sellest korduvalt ka keskvalitsusele teada antud, kuid vastus Madridist on olnud eitav. Selle peamine põhjus on vasakpoolsesse erakonda Barcelona en Comú kuuluva Colau sõnul valitseva konservatiivse Rahvapartei (PP) vastuseis.

Ka Kataloonia omavalitsuses välisministri ülesandeid täitev Raül Romeva kinnitas ajakirjanikele, et Kataloonia võimud on andud keskvalitsusele Madridis korduvalt märku, et Kataloonia on valmis põgenikke vastu võtma. Selleks et aidata Kreekat ja Itaaliat ning mõistagi sõja eest pagevaid põgenikke, selgitas Romeva.

«Eurooa Liidu riikide vahel on kokkulepe põgenikud demokraatlikumalt ja ausamalt ära jagada ning üksteist aidata. Hästi, minu arusaam on, et kui keegi tuleb üle mere, siis ta ei lähe Kreekasse ega Itaaliasse, vaid Euroopasse. Seega on meie kohustus midagi ette võtta,» märkis Romeva.

Tema sõnul on Kataloonia omavalitsus  valmisolekust võtta vastu 4500 põgenikku teavitanud nii Hispaania välisministrit kui ka Euroopa Komisjoni.

«Milline on olnud Hispaania valitsuse reaktsioon? Nad ütlevad: «Te ei saa seda teha. See pole teie otsustada»,» lausus Romeva. «Mitu põgenikku on Hispaania valitsus seni vastu võtnud? Kaheksateist!» jätkas Romeva, kelle arvates on keskvalitsuse vastuseisu põhjus üksnes poliitiline.

Sama arvas ka katalaani keeles kirjutavaid kirjanikke esindava liidu president Bel Olid. «See on täiesti poliitiline, mitte humanitaarküsimus. Loogika puudub,» ütles Olid ajakirjanikele ja küsis, miks ei võiks Madrid lubada Kataloonial põgenikke vastu võtta. «Me ei ütle, et saadame nad teie juurde, vaid me jätame nad enda juurde ning rahastame kõike ise. Seega, miks mitte? See on väga ärritav, see ei meeldi meile üldse.»

Olidi sõnul on Kataloonial suur kogemus rändevoogudega. «Osa meie identiteedist on pidevas muutumises. See ei puuduta üksnes hiljuti – ma pean silmas 20. sajandil – saabunud rändevooge, vaid me oleme kogu oma ajaloo jooksul vastu võtnud palju inimesi,» selgitas Olid, kelle sõnul on katalaanide iseloomulik, et nad on valmis uut omaks võtma.

«Me neelame traditsioone, keeli ja energiat inimestelt, kes elavad Kataloonias,» jätkas Olid, kelle sõnul räägitakse Kataloonias üle 300 keele. «Sest me oleme koduks inimestele kõikjalt maailmast.» 

Selle kohta, kuidas väga erineva taustaga inimesed suudavad Kataloonias omavahel rahulikult koos elada, tõi Olid näiteks katalaani rahvuskultuuri kuuluvad inimtornid ehk castell’id. Inimpüramiidide moodustamises võivad osaleda kümned inimesed, mis tähendab, et nad peavad omavahel koostööd tegema, vastasel korral lõpeks torniehitus valusa kukkumisega.

Kataloonia inimtorn ehk castell, mille moodustamisel võib näha väga erineva taustaga inimesi. Foto: Scanpix
Kataloonia inimtorn ehk castell, mille moodustamisel võib näha väga erineva taustaga inimesi. Foto: Scanpix Foto: SCANPIX

Olid juhtis tähelepanu sellele, et inimtornide loomisel osalevad kõigist rassidest inimesed: valged põliselanikud, tõmmumad Ladina-Ameerika sisserändajad, Aafrikast sisse rännanud mustad ning asiaadid. «Isegi kui sa ei osale ja lihtsalt vaatad, on tunne, nagu sa osaleksid, sest keegi võib sulle pähe kukkuda. Aga on ka teatud ühine energia,» kirjeldas ta.

Hispaania valitsuse hinnangul on Kataloonia pakkumine vastu võtta 4500 põgenikku aga vastuolus Hispaania põhiseadusega, kuna konstitutsiooni järgi kuuluvad migratsiooni-, põgeniku- ja asüülipoliitika riigi valitsuse, mitte kohalike omavalituste kompetentsi.

Kui Kataloonia valitsusjuht Carles Puidgemont teatas 15. märtsil saadetud kirjas Euroopa Komisjoni immigratsioonivolinikule Dimitris Avramopoulose, et Kataloonia on põgenike vastuvõtmiseks valmis, ning sõitis aprilli lõpus ka ise Brüsselisse, suhtuti Madridis sellesse kriitiliselt.

Hispaania päevalehe El País teatel süüdistas valitsevasse Rahvaparteisse kuuluv Hispaania asepeaminister Soraya Sáenz de Santamaría Brüsseli poole pöördunud Kataloonia omavalitsusjuhti omavolis, lisades, et Puidgemonti ühepoolne tegevus õõnestab Hispaania parlamendierakondade vahel sõlmitud kokkulepet rändekriisi lahendamiseks.

Puidgemont, kes on oma peamiseks eesmärgiks seadnud Kataloonia iseseisvumiseks vajaliku referendumi korraldamise, millele Madrid samuti põhiseadusele viidates vastu seisab, ütles kohtumisel ajakirjanikele, et Hispaania valitsuses on Katalooniat puudutavates küsimustes palju eksiarvamusi.

«Ma usun, et poliitikute kohustus on istuda laua taha ja rääkida,» märkis Puidgemont, kelle sõnul sooviks Kataloonia jõuda dialoogi, lepingute ja kokkulepeteni, kuid laua teises otsas pole kedagi.

Kuigi Puidgemont kohtus aprillis esimest korda ka Hispaania peaministri Mariano Rajoyga,  ei tähistanud see läbimurret Kataloonia küsimuses ning suluseis suhetes Madridiga jätkub. «Suhted on seal, kus nad olid ennegi. Me ei näe võimalusi, et teine pool oleks valmis rääkima ja läbirääkimisi pidama,» resümeeris Puidgemont.

Kui Brüsselis tervitati Kataloonia pakkumist aplausiga, siis Madridil on olnud keeruline ELile selgitada, miks nad on Euroopa rändekava alusel seni vastu võtnud vaid 18 pagulast. Meenutuseks, kaua nulli peal olnud Eesti on tänavu kevadel Kreekast vastu võtnud 19 sõjapõgenikku.

Nagu ka mitu teist riiki on Hispaania põhjendanud seda asjaoluga, et 160 000 pagulast hõlmav kava, mille alusel on riigid Euroopa Komisjoni viimastel andmetel ümber jaganud 1500 pagulast, ei tööta nii, nagu peaks. Samuti on Madrid osutanud, et Itaalia ja Kreeka ei suuda varjupaigataotlejate tausta piisavalt kiiresti kontrollida ja vajalikke dokumente korda ajada.

Ära ei tohiks unustada ka seda, et Hispaania on geograafilise asendi tõttu migrantidele esimene sihtriik ning Euroopa rändekava alusel ümber jaotatavad pagulased pole kaugeltki ainsad migrandid, kellega Hispaanial tuleb tegeleda.

Igal aastal üritab Aafrika läänerannikult või üle Vahemere Hispaaniasse jõuda mitu tuhat peamiselt Musta Aafrika päritolu migranti. Maroko põhjarannikul asuvad Hispaania enklaavid Ceuta ja Melilla on aga piiratud taraga, mida migrandid püüavad sageli oma elu hinnaga ületada, et Euroopa Liidu territooriumile pääseda.

Hispaaniale kuuluvat Melilla enklaavi Marokost eraldavat tara ületada püüdvad migrandid. Foto: SCANPIX
Hispaaniale kuuluvat Melilla enklaavi Marokost eraldavat tara ületada püüdvad migrandid. Foto: SCANPIX Foto: JESUS BLASCO DE AVELLANEDA/REUTERS

Kui aga vaadata arve, siis joonistub selgelt välja, et erinevalt näiteks Itaaliast, mis asub samuti lähedal Aafrika rannikule, on Hispaaniasse saabunuid aga märksa vähem. Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) andmetel on tänavu Itaaliasse saabunud üle 31 000, Hispaanisse aga tuhatkond migranti. Mullu saabus IOMi andmetel Itaaliasse 47 000, Hispaaniasse aga 3800 migranti.

Üks põhjus, miks need arvud nii erinevad on, on Hispaania edukas tagasisaatmispoliitika. Veel 2000. aastate keskpaigas oli Hispaania kimpus illegaalide tohutu paadirändega Aafrika lääneranniku lähedal asuvatele Hispaaniale kuuluvatele Kanaari saartele. Ometi suutsid nad tolle rändetee edukalt sulgeda, saates ebaseaduslikult saabunud kiiresti tagasi.

Teise põhjusena tuleks mainida ka Hispaania rahalist abi ja koostööd Aafika riikidega, näiteks Kanaari saartele lähedal asuva Mauritaaniaga, mida kasutati transiitriigina Hispaaniale kuuluvatele saartele jõudmiseks. Aafrika riikide veenmine, et nad astuksid kohapeal reaalseid samme rändevoogude peatamiseks, eeldab ka oskuslikku diplomaatiat.

Selline skeem töötas Hispaania jaoks hästi ning paadiralli Lääne-Aafrikast Kanaaridele saadi pidama. Ohtlikul teekonnal ülekoormatud kalapaatidega hukkus aga kardetavasti mitu tuhat inimest.

Hispaania edulugu on praeguses rändekriisis eduka lahenduse näitena esile toonud ka Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk. Ka pole liialdus öelda, et Euroopa riigid on oma asüülipoliitika karmistamisel, illegaalse rände tõkestamisel ning koostöös kolmandate riikidega – näiteks Türgiga – Hispaania tollastest sammudest eeskuju võtnud.

-Autor käis Barcelonas Kataloonia Avaliku Diplomaatia Nõukogu (DIPLOCAT) kutsel.

FB

Ränne, mis saadi pidama

  • 2005. aasta paiku suurenes järsult ebaseaduslike migrantide arv, kes võtsid ette teekonna Lääne-Aafrikast (peamiselt Senegalist ja Mauritaaniast) Hispaaniale kuuluvatele Kanaari saartele Aafrika lääneranniku lähedal.
  • 2006. aasta jooksul saabus Kanaaridele 31 000 ebaseaduslikku sisserändajat ehk kuus korda enam kui aasta varem. Teekonnal hukkunute täpne arv pole teada, arvatakse, et neid võib olla mitu tuhat. Tegemist oli organiseeritud rändega, kipakatest paatidest leiti navigatsioonisüsteeme, kütuse-, toidu- ja joogivaru, sooje riideid.
  • Kanaarid said sisserändajate laviini sihtkohaks pärast seda, kui Hispaania ja Maroko võimud olid sulgenud senised aafriklaste Euroopasse tungimise teed, peamiselt Gibraltari väina juures. Migrante julgustas ka Hispaania vasakpoolse valitsuse otsus anda 2005. aastal 600 000 ebaseaduslikule sisserändajale seaduslik õigus riiki jääda.
  • Rändevoog hakkas peatuma 2007. aastal, kui Hispaania hakkas illegaale tagasi saatma, karmistas merelt teiste ELi riikide abiga kontrolli ning toetas Lääne-Aafrika riike rändevoogude tõhusamaks kontrollimiseks rahaga. Seejärel kolis rändevoog Vahemere keskossa, hiljem Kreekasse.

Allikas: PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles