Hispaania valitsuse hinnangul on Kataloonia pakkumine vastu võtta 4500 põgenikku aga vastuolus Hispaania põhiseadusega, kuna konstitutsiooni järgi kuuluvad migratsiooni-, põgeniku- ja asüülipoliitika riigi valitsuse, mitte kohalike omavalituste kompetentsi.
Kui Kataloonia valitsusjuht Carles Puidgemont teatas 15. märtsil saadetud kirjas Euroopa Komisjoni immigratsioonivolinikule Dimitris Avramopoulose, et Kataloonia on põgenike vastuvõtmiseks valmis, ning sõitis aprilli lõpus ka ise Brüsselisse, suhtuti Madridis sellesse kriitiliselt.
Hispaania päevalehe El País teatel süüdistas valitsevasse Rahvaparteisse kuuluv Hispaania asepeaminister Soraya Sáenz de Santamaría Brüsseli poole pöördunud Kataloonia omavalitsusjuhti omavolis, lisades, et Puidgemonti ühepoolne tegevus õõnestab Hispaania parlamendierakondade vahel sõlmitud kokkulepet rändekriisi lahendamiseks.
Puidgemont, kes on oma peamiseks eesmärgiks seadnud Kataloonia iseseisvumiseks vajaliku referendumi korraldamise, millele Madrid samuti põhiseadusele viidates vastu seisab, ütles kohtumisel ajakirjanikele, et Hispaania valitsuses on Katalooniat puudutavates küsimustes palju eksiarvamusi.
«Ma usun, et poliitikute kohustus on istuda laua taha ja rääkida,» märkis Puidgemont, kelle sõnul sooviks Kataloonia jõuda dialoogi, lepingute ja kokkulepeteni, kuid laua teises otsas pole kedagi.
Kuigi Puidgemont kohtus aprillis esimest korda ka Hispaania peaministri Mariano Rajoyga, ei tähistanud see läbimurret Kataloonia küsimuses ning suluseis suhetes Madridiga jätkub. «Suhted on seal, kus nad olid ennegi. Me ei näe võimalusi, et teine pool oleks valmis rääkima ja läbirääkimisi pidama,» resümeeris Puidgemont.
Kui Brüsselis tervitati Kataloonia pakkumist aplausiga, siis Madridil on olnud keeruline ELile selgitada, miks nad on Euroopa rändekava alusel seni vastu võtnud vaid 18 pagulast. Meenutuseks, kaua nulli peal olnud Eesti on tänavu kevadel Kreekast vastu võtnud 19 sõjapõgenikku.
