Siseminister Hanno Pevkur (RE) ei välista, et riik võib appi tulla täna öösel mahapõlenud Piirissaare vanausuliste palvela ülesehitamisel.
Pevkur ei välista, et riik võib palvela taastamisel appi tulla
16. mai 2016, 18:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui vaatame ajaloos tagasi, siis on olnud näiteid, kui riik on tulnud appi mahapõlenud majade taastamisel,» ütles Pevkur Postimehele.
Samas vajab tema sõnul palvela puhul nii mõnigi üksikasi täpsustamist. «Kas see kuulus kogudusele, vallale või oli renditud? Kas see oli kindlustatud?» esitas minister küsimusi. «Aga kui need asjaolud saavad selgemaks ning kohalik omavalitsus ja kogukond tahavad palvelat taastada, siis usun, et ühiselt leiame lahenduse,» lisas Pevkur.
Kohapeal viibinud muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor Linda Lainvoo sõnul on vanausuliste palvela tules tugevalt kahjustada saanud. Tema sõnul on hoonel lagi sisse varisenud ja alles on kaks vee- ja tulekahjustustega püsti seisvat seina.
Ilmselt ei ole hoone seetõttu enam restaureeritav. «Mõni kord tuleb selline otsus tõesti vastu võtta,» ütles puukirikute uurija Juhan Kilumets, kelle hinnangul tasub sel puhul säilitada ja konserveerida hoone kivist sokkel. «Kui seda palvemaja ei taastata, siis vähemalt see plats jääks monumendina loodusesse alles. Samuti annab see tulevikus võimaluse põhiplaani järgides hoonet üles ehitada,» märkis ekspert.
Lainvoo märkis, et neil on olemas ka ülevaade palvelas olnud muinsuskaitse all olevatest esemetest. Kokku oli palvelas 40 kunstimälestist. Inspektor kinnitas, et osa kultuurimälestisi hävis tules. Mõni osaliselt, mõni täielikult. «Aga kindlat numbrit ei saa hetkel öelda,» ütles ta.
«Minul on praegu ülevaade sellest, mida on kohalikud ennastsalgavalt põlevast majast välja toonud ja seda ei ole küll mitte vähe, aga on võimalik, et midagi tuleb veel rusude alt välja.» lisas ta.
Mälestiste taastamine sõltub kahjustuste suurusest. «Kui objekt on täielikult hävinenud, siis ei ole võimalik mälestist taastada,» lausus muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Inga Raudvassar. Aga kui kõik läheb hästi, võtab kunstimälestiste restaureerimistöö tavaliselt keskmiselt poolaastat aega.
Selle aja sees on ka palju paberitööd. «Enne restaureerimistööd eelneb uurimistöö, mis ikooniga on tegemist, kui suured on kahjustused. Sellele järgneb restaureerimiskava koostamine. Pärast eseme taastamist koostatakse dokumentatsioon, milles antakse aru, kuidas ja mida on mälestisele juurde lisatud,» kirjeldas Raudvassar.
Piirissaare vanausuliste palvemaja Saare külas ehitatati 1920. aastatel. Hoonet kasutas kohalik pomoorlaste usuleeri kogudus.
