Väiksed linnaerakoolid tõmbavad rihma pingule

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keila waldorfkooli Läte juht Anne-Lii Kerge.
Keila waldorfkooli Läte juht Anne-Lii Kerge. Foto: Liis Treimann

Suurem osa erakoole peab uuest aastast oma tegevuskulud poole võrra kokku tõmbama või märgatavalt õppemaksu tõstma, kuid koole sulgema ei hakata.

Lastekaitsepäeval, 1. juunil lähevad pärast pooleaastast tulist vaidlust riigikogus lõpuks teisele lugemisele seadusemuudatused erakoolide rahastamise asjus. Kompromissina leppis valitsus ja ka riigikogu kultuurikomisjon kokku, et riik jätkab erakoolide tegevuskulude eest tasumist veel kolm aastat, kuid väiksemas mahus kui seni. Mida see muudatus endaga erakoolidele kaasa toob?

Keila Waldkorfi kooli Läte poole miljoni eurosest eelarvest jääb järgmisel õppeaastal puudu 30 000 eurot. «Me peaks selle katmiseks tõstma õppemaksu 20 protsenti ehk siis seniselt 80 eurolt kuus 96 eurole, aga meil on paljudel lastel õppemaksu soodustus,» rääkis Lätte direktor Anne-Lii Kerge valitsuses ja riigikogu kultuurikomisjonis erakoolide edasise tegevuskulude tasumise suhtes kokku lepitud kompromissi tulemi kohta.

Keila Waldorfi kool kasvab sügiseks täismõõdus põhikooliks ehk tuleval kevadel lõpetab selle kooli esimene põhikooli lend. Sügisest on koolis 150 õpilast.

Kui praegu ja kuni 1. jaanuarini tuleval aastal saab oma jõududega remonditud endises Keila parteimajas tegutsev erakool 87 eurot õpilase kohta kuus riigilt tegevustoetust, siis uuest aastast langeb see 63 euro peale. See on 75 protsenti Keila linnas munitsipaalkoolidele arvestatud tegevuskulust, mis on 85 eurot õpilase kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles