Et mõnele rahatähele võivad saada saatuslikuks lapse teravad hambad, tundub usutav. Aga aastate jooksul on Eesti Panga töötajad kuulnud selliseid lugusid, mida on üsna raske tõe pähe võtta.
«Kõige kummalisem juhtum oli krooni ajal, kui meile toodi viiesajased ja kuigi me oleme igasuguseid vigastusi näinud, ei saanud me nende puhul aru, mis nendega oli juhtunud,» rääkis Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve. Raha vahetama tulnud proua tunnistas lõpuks üles, et abikaasa sõi raha peretüli käigus ära.
«Aga proua oli nii kõva naine, et ootas õige aja ära ja puhastas kupüürid ekspertiisi jaoks ära,» sõnas Roosve. Maohape oli kupüüre söövitanud ja päris puhtad need ka ei olnud, kuid pärast ekspertiisi soostus pank need siiski ümber vahetama.
Selgub aga, et raha söömine polegi väga haruldane. Nii tuli mõni aeg tagasi panka üks taksojuht, kelle klient oli rahatähe pooleks rebinud ja osa sellest ära söönud.
«Sellisel puhul on raha ümbervahetamiseks kindlad reeglid,» selgitas panga sularahaekspert Meelis Metus. Ümber vahetatakse vaid rahatäht, millest on säilinud üle poole või siis peab olema tõendatud, et ülejäänud pangatähe pinnaosad on hävinud.
Aastate eest kasutasid Lõuna-Euroopa kurjategijad seda reeglit ära. «Rahatäht tõmmati teadlikult pooleks ja 52-protsendise osaga mindi seda panka ümber vahetama. Teist poolt venitati ja siis sai ka selle pangas ringi vahetada,» rääkis Roosve. Tänapäevasel üleeuroopaliste registrite ajastul ei ole selline skeem enam võimalik.
Talviti tullakse panka nii mõnigi kord põlenud rahatähtedega, mida on hoitud tahmaluugis ja mis on käreda külmaga ahju küttes ära kõrbenud. «See on kurb vaatepilt, kui memmekesed tulevad nuttes, sest need ongi kõik nende säästud,» tunnistas Roosve.
On olnud ka juhus, mis tundub otsekui Lutsu raamatust maha kirjutatud. Tallele pandud säästud avastas rott, kes vooderdas rahaga pesa. «Meie ekspert lappis neid rahatükke kolm kuud, aga inimene sai kogu summa tagasi,» rääkis Roosve.
Hiljuti toodi panka ühesuguste kahjustustega üks viiesajaline, mõned sajased ja viiekümneseid, kokku üle 1800 euro. Inimese selgituse järgi oli kährik varastanud tema rahakoti ja viinud selle oma pessa, kus siis rahad seisid kaks kuud niiskes keskkonnas. Rahakoti leidis naabrimees, kes tagastas selle omanikule.
Pangast pidi abi otsima ka pere, kes hoidis oma sääste sügavkülmas. Pika puhkuse ajal juhtus aga pikem elektrikatkestus ja üles sulanud lihatükk rikkus rahad ära.