Kahtlustus: Savisaare rahaasjades oli palju ebaloogilist

Kapo ametnikud Hundisilma talu läbi otsimas.

FOTO: Sander Ilvest

Kahtlustuse järgi valitses Edgar Savisaare rahaasjades rida ebaloogilisusi, näiteks tasusid kolmandad isikud, nende hulgas Siret Kotka ja Moonika Batrakova, tema eest kümnete tuhandete eurode ulatuses kommunaalmakseid. Samuti ei nähtu, et Savisaar oleks ise tasunud Hundisilma talu korrashoiu eest.

Riigiprokurör Laura Vaik esitas täna Tallinna ringkonnakohtule Savisaare ja teiste temaga seotud isikute varalist seisundit kajastava vaatlusprotokolli, mis loob pildi sellest, kuidas Savisaare rahaasjad korraldatud olid.

Prokuratuuri väitel tõendab see üheselt, et Savisaare legaalsete sissetulekute, elatustaseme ja kulutuste vahel on märkimisväärne ebakõla.

Savisaare legaalne sissetulek oli 2011. aasta jaanuarist kuni mullu oktoobri teise pooleni ligi 231 000 eurot ning tõendatult tehtud kulutused ligi 148 000 eurot. Tegelike kulutuste ja legaalse sissetuleku vahe oli prokuratuuri kinnituse aga veidi üle 246 000 euro, sealjuures varjatud kulutuste suurus ligi 165 000 eurot.

Sealjuures näitas Savisaare pangakonto analüüs, et pangaarvelt ei tehtud ühtegi makset igapäevaste kulutuste tasumiseks nagu kulutused elektrienergiale, sideteenustele, prügiveole ja nii edasi. Neid kulutusi tegid kolmandad isikud, teiste hulgas tasusid riigikogu keskerakondlasest liige Siret Kotka ja Savisaare kaastöötaja Moonika Batrakova kokku üle 125 000 euro.

Näiteks maksis Batrakova Savisaare kulutuste eest üle 67 000 euro, mis moodutab üle poole tema sissetulekust analüüsitud perioodil. Sealjuures tehti Kotka ja Batrakova pangaarvetele sularaha sissemakseid alati enne või pärast Savisaare kasuks tehtud maksete sooritamist võrdväärselt makstud summadega.

Postimees saatis Siret Kotkale meili teel küsimused, milles palus riigikogu liikmel teda puudutavat kahtlustuse sisu kommenteerida. Muu hulgas küsisime, kas ta on kunagi saanud Edgar Savisaarelt sularaha, mille eest tema kommunaalarveid tasus. 

Kotka vastus ajakirjaniku päringule oli napp. «Aitäh, aga ma ei soovi neid küsimusi ajakirjanduses arutada. Need on minu isiklikud asjad,» vastas ta kirjalikult.

Savisaar ise võttis 2011. aasta jaanuarist kuni mullu oktoobrini oma pangakontolt välja veidi üle 105 000 euro. Mullu septembris leidsid aga kaitsepolitseinikud Hundisilma talust kokku ligi 186 000 eurot ja 300 000 krooni sularaha, mille Harju maakohus tänavu aprillis konfiskeerimise tagamiseks arestis.

Harju maakohtu määruse vaidlustas Savisaare kaitsja Oliver Nääs, kelle asendaja Kristi Rande märkis täna ringkonnakohtus, et Savisaare vara arestimine pole seaduslik, kuna riigiprokuratuur ei ole aresti taotlemisel täitnud tõendamiskoormist.

Samuti on kaitsja hinnangul Harju maakohus vara arestides oluliselt rikkunud menetlusnorme ja materiaalõigust.

Rande sõnul on kolmandate isikute makstud summad käsitletavad nende enda rahaliste vahenditena, mitte kahtlusaluse ehk Savisaare rahaliste vahenditena.

«Asjaolu, et Savisaar oleks kolmandatele isikutele nende tehtud kulutused hüvitanud, pole tõendatud. Seega ei saa neid nimetada Savisaare varjatud kulutusteks vara arestimise mõttes,» märkis Rande.

Ta tõi esile, et ligi 105 000 euro osas, mis on Savisaare pangakontolt sularahas välja võetud, viitab ka prokurör, et see võib olla legaalne tulu, seega pole arest selle summa osas seaduslik.

300 000 krooni osas puudub aga kaitsja hinnangul analüüs, et see võiks olla kriminaalne tulu, kuna kahtlustuses esitatud analüüs hõlmab perioodi alates 2011. aastast, kui kroon rahaühikuna enam käibel polnud, ja see viitab üheselt, et see raha pärineb kriminaalmenetluses käsitletavaga võrreldes eelnevast ajast. Selle aja suhtes aga ei heida prokuratuur Savisaarele midagi ette, lisas kaitsja.

Tallinna ringkonnakohus otsustab neljapäevaks, kas Harju maakohtu määrus Savisaarelt kätte saadud sularaha arestimise kohta oli seaduslik.

Tagasi üles