Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) kuulas tänasel istungil maaeluministeeriumi seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika osas. Muuhulgas räägiti noorte põllumeeste väiksest osakaalust Euroopa Liidus.
ELAKi istungil tuli murekohana esile noorte põllumeeste vähesus
23. mai 2016, 19:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Istungit juhatanud komisjoni aseesimees Jaak Madison ütles, et Eesti taotleb sarnaseid konkurentsitingimusi kõigile Euroopa Liidu põllumajandustootjatele, teatas riigikogu pressiteenistus.
«Peame õigeks Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika jätkumist ühise Euroopa Liidu tasandi poliitikana, mis teeb regulatsiooni kõigile ühtlasemaks,» ütles ta. «Oluline on jätkata ka tööd otsetoetuste tasemete ühtlustamiseks liikmesriikide vahel.»
Madisoni sõnul tuleb suurendada tootjate valmisolekut kriiside ennetamiseks ja jätkata toetusmeetmetega, mis tõstavad tootjate ekspordivõimekust. Veel juhtis ta tähelepanu, et edasiste seisukohtade kujundamisel on vaja aktiivselt kaasata Eesti põllumajandussektori esindajad.
Maaeluminister Urmas Kruuse selgitas komisjoni liikmetele, et alanud on läbirääkimised Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika kujundamiseks perioodiks 2020+ ja läbirääkimiste aktiivne periood jääb aega, mil Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa. Tema sõnul lähtub Eesti seisukohtades kolmest eesmärgist, milleks on toidutootmine, ressursside jätkusuutlik majandamine ja maaelu mitmekesistamine.
Noorte põllumeeste vähesus
Ühe probleemina kerkis istungil küsimus põllumeeste vanuselisest struktuurist. Nimelt näitab statistika, et alla 35-aastaseid põllumehi on Euroopa Liidus vaid kuus protsenti. Seevastu üle 65-aastaseid 31 protsenti. Seega tuleb jätkuvalt tegeleda põllumajandussektori vanuselise struktuuriga. Kruuse selgitas, et noorte põllumajandussektorisse sisenemist ja tegutsemist soositakse läbi mitmete toetusskeemide.
Komisjoni liikmed tundsid huvi ka geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamise kohta. Komisjonile selgitati, et Eesti suhtub GMOde kasutamisse põllumajanduses teaduspõhiselt. Samuti tunti huvi erinevate kriisimeetmete kohta, mida Eesti põllumajandussektoris on võimalik rakendada näiteks piima- ja lihatööstuse puhul.
Maaeluminister osaleb 29. maist 1. juunini Euroopa Liidu põllumajandusministrite mitteametlikul kohtumisel, kus on kõne all ühine põllumajanduspoliitika pärast 2020. aastat.