Kuigi Eesti pangad küsivad näiteks Rootsi omadega võrreldes kõrgeid teenustasusid, ei paista inimesed sellest suuremat numbrit tegevat. Vahel küll virisetakse, aga üldiselt on kliendid teenustega rahul ja panka keegi vahetama ei torma.
Tellijale
Eestlane lepib kõrgete pangatasudega
12. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2009. aastal teenis SEB Eestis ainuüksi pangaülekannete pealt ligi 7,6 miljonit eurot (119 miljonit krooni) tulu, samas kui ülekannete kulu oli veidi üle miljoni euro (16,6 miljonit krooni).
Pangakaartide pealt teeniti ligi 19,4 miljonit eurot (303 miljonit krooni), kulu oli 6,6 miljonit eurot (104 miljonit krooni). Ja 2009. aasta oli veel vilets aasta – nii 2008. kui ka eelmise, 2010. aasta summad on veelgi suuremad.
Meeletu kasum
Ilmselt pole Eestis ühtegi teist äri, mis oleks nii tulus kui pangateenuste vahendamine, kus marginaalid, kulude ja tulude vahe võivad ulatuda mitmesaja protsendini.
Väikestest summadest tulevad lõpuks kokku kümned ja sajad miljonid eurod.
Näiteks 2009. aastal teenisid Eesti suuremad pangad teenustasutulu kokku umbes 127 miljonit eurot (kaks miljardit krooni). See arv on samas suurusjärgus kui üks protsent Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Ja see on puhastulu, kulu on juba maha arvatud.
Teenustasu tuludes pole muidugi ainult kaardid ja ülekanded, vaid ka muud asjad: lepingud, varahaldus, kauplemine.
SEBd ei toodud esimeseks näiteks mitte seetõttu, et SEB oleks teistest pankadest ahnem, vaid lihtsalt sellepärast, et nemad kirjutavad oma tulud ja kulud kõige selgemini lahti.
Kokku teenis SEB 2009. aastal puhast teenustasutulu 38,5 miljonit eurot (602,5 miljonit krooni), Swedbank 61,2 miljonit eurot (958 miljonit) ja Sampo pank 13,6 miljonit eurot (213 miljonit). Nordeast Eesti kohta eraldi andmeid ei saa, kuid arvata võib, et see summa jääb Sampo suurusjärku.
See, et kõikvõimalikud teenused on pankade jaoks väga kasumlikud, on selge.
Hoopis keerulisem on vastata küsimusele, kas Eesti pankade teenustasud on liiga kõrged. Kas kliente nööritakse? Üks võimalus oleks võrrelda, kui palju küsivad pangad Eestis ja samad pangad oma kodus, Rootsis ja Taanis.
Pankade hinnakirjad on kümned leheküljed tihedat teksti, kus sadu teenuseid ja sadu hindu. Eri riikides on ka erinev hinnakujundus ja erinev tarbimistraditsioon.
Näiteks Eestis on levinud kuutasud, Rootsis jälle aastatasud. Eesti internetipangas küsitakse raha iga ülekande eest, sama pank Rootsis laseb ülekande teha tasuta, kuid nõuab internetipanga aastatasu. Tšeki ja kontoripanganduse peal kasvanud Rootsi klient on ka teistsuguse käitumisega kui otse internetipangandusse hüpanud eestlane.
Paar järeldust võib võrdluses Rootsiga siiski teha. Esiteks, tehingud pangakontoris on Eestis märksa odavamad kui Rootsis.
Teiseks, internetipanganduse eest maksavad jälle eestlased rohkem. Samas mitte kõik. SEB Eesti äriarendusdivisjoni direktor Mart Maasik, kelle üks vastutusala on hinnakujundus, pakub, et kui SEB kasutaks Eestis samasuguseid hindu nagu Rootsis, siis maksaksid ilmselt pooled Eesti internetipanga kliendid vähem ja pooled rohkem kui praegu. Aktiivsema kliendi jaoks oleks «Rootsi süsteem» kasulikum.
Õnneks tulevad hinnavõrdluse puhul appi pangad ise. Nii Swedbanki jaepanganduse juht Ulla Ilisson kui ka Maasik viitavad ühele Euroopa Komisjoni raportile, mille järgi olevat Eesti teenustasud madalad.
Kui küsin ka Eesti Pangast, mida nemad arvavad – kas kommertspankade teenustasud on kõrged või madalad –, siis mainivad nemadki sama Euroopa uurimust, mille järgi vähemalt osa teenustasude poolest on Eesti üks odavamaid kohti Euroopas.
Euroopa Komisjon on tõepoolest arvutanud välja keskmise arvelduskontot omava kliendi teenustasukulud. Eestis maksab keskmine klient 51 eurot (ligi 800 krooni) aastas ja 27 riigi seas paigutatakse Eesti 21. kohale. Nii vaadates on Eesti tõepoolest odav.
Kuid see on pinnapealne lähenemine. Sest Eesti on ka üks vaesemaid riike Euroopas, hoopis teistsuguse elatus- ja hinnatasemega.
Kui vaadata näiteks rootslase kulusid pangatasudele (62 eurot aastas), hollandlase kulusid (46 eurot aastas) või maailma rikkaima riigi Luksemburgi kodanike kulusid (57 eurot aastas), siis maksab eestlane teenustasudeks kindlasti suhteliselt suurema summa.
Muidugi leiab Euroopast veel hullemaidki näiteid, eriti röögatud on teenustasud näiteks Itaalias ja Hispaanias, kuid vaevalt see Eesti klienti lohutab.
Probleemi polegi
Hoopis omaette teema on aga see, kas Eesti pankade tasude suurus on üldse mingi probleem. Sest võib ju öelda nagu Ulla Ilisson Swedbankist, et Eestis on ka üks maailma parimaid internetipangandusi.
Ja isegi kui inimesed kaebavad hindade üle, siis tegelikult liigutama see kedagi ei pane. Pankurid ütlevad ise otse välja, et teenustasude pärast keegi panka ei vaheta.
Nii ei konkureeri ka Eesti pangad teenustasudega. Ja vähemalt praegu tundub, et ega klient sellist konkurentsi nõuagi.
---------------------------------------------------------------