Eesti siider, mõtelge

Britt Rosen
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õitsemise aeg: Tori-Jõesuu siidri- ja veinitalu pererahvas Veranika ja Karmo Haas talu noorte õunapuude keskel.
Õitsemise aeg: Tori-Jõesuu siidri- ja veinitalu pererahvas Veranika ja Karmo Haas talu noorte õunapuude keskel. Foto: JUSS SASKA

Eesti vappub veel väikeste õllepruulikodade tulemise hiidlaines, kui juba on üle maa lahvatanud kohalike käsitöösiidrite buum. 800 uut õunapuuistikut Tori-Jõesuu siidri- ja veinitalus Soomaa serval on üks kinnitus selle kohta.

Ka hiljutisel kokanduse olümpia Bocuse d’Ori Euroopa eelvooru Eesti võistlustööde peaproovi õhtusöögil Gloria restoranis pakuti kõigi roogade kõrvale just Tori-Jõesuu siidri- ja veinitalu kuivi naturaalseid õunasiidreid, mitte näiteks muu Euroopa noobleid veine.

Tervitusjoogiks ja kalasuupistete kaaslaseks kihises klaasides täidlane Vintage Brut Ökosiider, Varbla tuura ilmestas magusama noodiga poolkuiv Demi Sec ja Saaremaa punahirv pandi paari Rosé siidriga, kuhu on roosakaks õhetuseks lisatud natuke külmavõetud arooniat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles