Rõivase tapmisähvardusega kohtu all olev mees ei tunnistanud ennast süüdi

Martin Kattai Harju maakohtu Liivalaia tänava kohtumajas saalis.

FOTO: Jaanus Lensment

Peaminister Taavi Rõivast tapmisega ähvardamises süüdistatav Martin Kattai ei tunnistanud ennast täna Harju maakohtus alanud kinnisel kohtuprotsessil süüdi.

Kuna kohtuprotsess on kinnine, siis ei ole võimalik istungil toimuvat täpsemalt vahendada, ütles kohtute avalike suhete teenistuse juht Malle Aleksius Postimehele.

Peaministri ähvardamise süüasjas jätkuvad Harju maakohtus kohtuistungid reedel ja esmaspäeval.

Martin Kattai (33) ilmus politsei huviorbiiti mullu. 6. septembril käis peaminister Rõivas Tallinnas Vabaduse väljakul sõbralikumat ja tolerantsemat Eestit meelde tuletaval kontserdil. Kattai jäi silma Rõivase vahetus läheduses, käsi peaministri turvateenistuse jaoks ohumärgina taskus.

Paar päeva hiljem, 8. septembril saatis Kattai Reformierakonna peasekretärile Martin Kukele Facebookis kirja. «Me lõpetame siis, kui pagulasi Eestisse ei saabu /.../ Rõivase ilmselt tapame ära. Ma jätsin ta Nõmmel ellu. Ma ei taha olla selles olukorras, aga olen. Kättemaks ei ole sõnades. Martin Kukk, ma jätan su praegu kõrvale sihtmärgi ringist. Tervitused Reformierakonna politseile, me tapame teid kõiki,» kõlasid ähvardused.

Kattai jätkas Facebookis avalikult samasuguste mõtteavaldustega ka pärast seda, kui politsei oli talle 14. oktoobril kehtestanud keelu Rõivasele läheneda: «Võite selle patrulli Rõivase maja eest ära koristada. Kinnitan, et meie hulgas pole mitte ühtegi, kes ründaks naisi või lapsi (erinevalt meie vastastest). Samas pean ka ütlema, et me ei saa tagada Taavi Rõivase ja tema politrukkide turvalisust. Üks asi veel – ajalehele Postimees: jätke tänaõhtune pagulasteemaline vihaõhutamisartikkel avaldamata. Ükskord me võidame niikuinii!»

Oktoobri teisel poolel peeti Kattai kinni ja algatati kriminaalasi. Uurimine tuvastas, et Kattai kogus ja avaldas erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.

«Teise inimese tapmisega ähvardamine ei saa olla aktsepteeritav ning sellisele teole järgneb õiguskaitsjate reaktsioon. Mehe käitumises oli selgeid ohumärke, kuna tema avaldused sisaldasid otseseid ähvardusi kõrge riigiametniku suhtes ning ka viiteid konkreetsetele sammudele, mida ta ähvardatava jälgimiseks teinud oli,» ütles menetlust juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

Kohus võib süüdimõistmisel sellise teo eest karistada kuni viie aasta pikkuse vangistusega.

Tagasi üles