Reklaamiekspert Marek Reinaas leiab, et hollandlase Peter Kentie pakutud lahendus Eesti brändiks ei sobi.
Reklaamiekspert hollandlase ideest: banaalne ja primitiivne (17)
«Kui nüüd vaadata seda lahendust, mille hollandlane välja pakkus ja proovida kogu seda asja üldistada, siis see lahendus räägib järgmist: Eesti on kõige ägedam koht ja kõik teised kohad on urruaugud,» märkis Reinaas. «Ma saan absoluutselt aru, kui suurem osa eestlastest sellise kontseptsiooni peale aplodeerib ja nõustub - vabandust, aga valdav osa mitte-eestlasi ilmselt sellega ei nõustu.»
EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg avaldas arvamust, et hollandlase pakutud lahendust saab kasutada ainult ingliskeelse maailma jaoks, ent brändi kontseptsioon peaks olema kasutatav ka teistes keeltes. Loe lisaks: EASi juht: hollandlase pakutud lahendus ei sobi Eesti brändiks
Samas kiitis riigikogu reformierakondlasest liige, Eesti turismi ja kohaliku toidu toetusrühma esimees Imre Sooäär seda lahendust taevani ja tegi EASi juhile ettepaneku võtta hollandlase ideed kohe kasutusse. Loe lisaks: Sooäär: hollandlase idee on täistabamus
Ka näiteks Postimehe lugejad leiavad, et Eesti peaks hollandlase pakutud brändi kasutusse võtma: nii arvab koguni 97 protsenti Postimehe gallupile vastanuist (üle 4000 lugeja).
Reinaas rõhutas mitu korda, et mõistab täielikult, miks suurem osa eestlastest hollandlase idee heaks kiidab. «Saan neist inimesest, kellele see meeldib ja kellele sellised pildikesed seal hollandlase loo juures südamelähedased on, täiesti aru. Ilmselt veel kõige südamelähedasem on see, et keegi neid tasuta pakub. Ja mõtle, see, kes pakub, on veel omakorda mitte Juku-Kalle Raid, vaid kuulus hollandlane ja vaat et isegi brändiguru - kõik see on täiesti mõistetav,» rääkis Reinaas.
Nimelt meenus talle, kuidas tema hea sõber Juku-Kalle Raid tegi kunagi T-särke, millel olnud samuti samasugused ingliskeelsed n-ö tekstikatsetused. «Seega pole hollandlase idee eriti uus. Hollandlane on kindlasti tubli mees, aga võin öelda, et mina olen täpselt analoogseid asju näinud juba aastaid tagasi,» lisas Reinaas Juku-Kalle Raidile viidates.
Ta nõustus EASi arvamusega, et Eestile selline bränd ei sobi. «Loomulikult on neil (EAS - toim) õigus. Arvan, et Eesti ei saa endale lubada sloganit või brändi, mis töötab ainult ühes keeles,» märkis ta.
Reinaas ei hoidnud end tagasi: «See, mida me neil piltidel näeme, ei ole kindlasti brändi kontseptsioon. Need on lihtsalt toredad pildid. Tegemist on mingi slogani-laadse asjaga, mis töötab ühes konkreetses keeles ja mis on mingite piltide peale pandud. Isiklikult minule tundub kõik see räigelt banaalne ja primitiivne, nagu 80ndatest välja hüpanud. Aga suuremale osale inimestest sobib see suurepäraselt.»
Reklaamieksperdi hinnangul eeldab brändikommunikatsioon ja -kontseptsioon midagi enamat. «Seega, tubli hollandlane, aga ei lahendanud ka tema EASi ürgset probleemi Eestile mingi bränd või lugu leida.»
Ent milline siis võiks tema hinnangul olla Eesti bränd? «See on pikk ja keeruline jutt, aga enamasti tähendab brändikommunikatsioon seda, et mingisugune tekst, pilt või jutustus räägib kogu maailma inimestele loo nii, et see neid puudutab,» sõnas Reinaas, lisades, et head näidet ei pea kaugelt otsima: «Soomlased oskavad päris hästi oma asja teha».
Juku-Kalle Raid: tore, kui keegi ära teeb
Ajakirjanik ja endine riigikogu liige Juku-Kalle Raid kirjutas Facebookis Postimehe artiklile viidates, et paar aastat tagasi trükkis ta samuti selliseid T-särke, nagu smallEST, smartEST, strongEST jpt. «Isegi kujundus on sarnane,» märkis ta.
«Enaber Surdna veel kujundas ja lugupeetud Erik Sakkov rääkis, et hakaku ma siukest lahedat träni ometi lennujaama putkas müüma. Sellist, mis oleks šeff ja viitaks ka Eestile – saab sõpradele või prouadele tassida. Ma ikka ei tahtnud tootva tööga tegeleda, pole minu rida. Nii et tore, kui keegi ära teeb,» kirjutas Raid.