T, 29.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eelnõu kohustab omavalitsust ebapädevat koolijuhti vallandama

Merike Teder
, reporter
Eelnõu kohustab omavalitsust ebapädevat koolijuhti vallandama
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Foto: Peeter Langovits

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadust muutev eelnõu näeb ette, et riik hakkab iga viie aasta tagant hindama ka koolidirektorite kompetentsust ja töös hakkama saamist ning kui direktori tulemused hinnatakse kehvaks, tuleb omavalitsusel see koolijuht vallandada. Koolijuhid kardavad sellise plaani puhul hariduse liigset tsentraliseerimist.

Vähemalt üks kord viie aasta jooksul hinnatakse direktori töösooritust ning tema vastavust kvalifikatsiooninõuetele. Ettepaneku kohaselt moodustab haridus- ja teadusminister selleks koolijuhtide hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad vähemalt koolijuhtide registreeritud ühenduse, kohaliku omavalitsuse liitude ja ministeeriumi esindaja.

«Hindamise esimene eesmärk on juhile tagasiside andmine tema töösoorituse ja ametialase arengu kohta ning tagada, et kõik juhid on professionaalselt kõrgel tasemel,» ütles haridus- ja teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver.

Samuti on eesmärk parandada koolijuhtimise kvaliteeti. «Samuti on meie direktoritel on suur autonoomsus võrreldes nende ametikaaslastega teistes riikides ning nende otsustusvabadus on kasvamas. Seetõttu peame olema veendunud, et iga viimane kui üks direktor kannab selle vastutuse välja,» lausus ta.                                                                                                                       

Olen seisukohal, et hariduse tsentraliseerimine ei ole õigustatud. Ka rahaline «karistamine» mitte.

Mikiveri sõnul aitab muudatus ka vajadusel paindlikult inimesi koolisüsteemis liigutada. «Muudatuse jõustumise tulemusena teame, keda hoida järelkasvuna teistele haridussektori ametikohtadele ja seetõttu ka neisse rohkem panustada, keda välja juhatada, keda kasutada sisekoolitajana, keda mentori või coach’ina, kellele pakkuda uut väljakutset või aidata mõni teine kool raskest perioodist läbi vms.»

Küsimusele, kas meil on praegu siis ametis direktoreid, kes ei saa oma tööga hakkama, vastas Mikiver: «Hindamise eesmärk on garanteerida, et koolijuhid saavad tagasisidet oma pädevustele ning vajadusel ennast arendada, milleks pakutakse võimalusi nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. Meie lootus on, et nõuetele mitte vastavaid direktoreid ei olekski, kuid kindlasti leidub koolijuhte, kes vajavad enese professionaalseks täiendamiseks head tagasisidet.»

Eelnõu näeb ette, et kui direktori tulemused hinnatakse ebapiisavaks, tuleb tal teatud tähtaja jooksul läbida kordushindamine. Kui kordushindamisel selgub, et direktor ei ole puudusi kõrvaldanud, teeb hindamiskomisjon kooli pidajale ehk omavalitsusele ettepaneku direktori töölepingu lõpetamiseks.

Eelnõu arvestab ka võimalusega, et omavalitsus jätkab hindamiselt «läbi kukkunud» direktoriga ikkagi töösuhet. Sel juhul võib riik vallale või linnale eraldatavat toetust proportsionaalselt vähendada ning vald või linn ei tohi direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude katmiseks kasutada ka riigieelarvest vallale või linnale eraldatud muud haridustoetust, seisab eelnõus.

«See on plaanitud väga viimase meetmena – enne peavad koolid ja direktorid saama probleemide korral nii täiendavat aega kui ka head tuge, et kitsaskohad lahendada!» rõhutas Mikiver.

Kui palju siis ebapädeva koolidirektori ametis hoidmine omavalitsuse rahakotti mõjutada võib, ei olnud Mikiver veel nõus täpselt välja tooma. «Praegune arutelufaas on põhimõtte ja mitte raha tasandil. Eelnõus on pakutud välja põhimõte, et arvestuses tuleb lähtuda õpilaste arvust konkreetses koolis.»

Koolijuhid kardavad liigset tsentraliseerimist

Koolijuhtide ühenduse esimees Toomas Kruusimägi (Tallinna inglise kolledži direktor) osutas tähelepanu, et programmi «Koolikatsuja 2006+» raames juba loodi koolijuhtide hindamissüsteem. «Kahjuks ei ole informatsiooni/analüüsi, mis olid loodud süsteemi tugevused ja nõrkused ning miks ei ole nimetatud süsteemi võimalik rakendada selles eelnõus toodud eesmärkide täitmiseks,» nentis ta. «Oli ka eelmine süsteem loodud nii õppe kui koolijuhtide töö kvaliteedi mõõtmiseks, ametialase arengu toetamiseks.»

Kruusimägi märkis, et koolijuhid avaldasid kõnealusele eelnõule antud tagasisides oma muret, kas kavandatud töösoorituse hindamine on ikka tulemuslik, objektiivne ning poliitiliselt kallutamatu. «Lisaks toodi välja ka vajadus suurendada koolipidaja vastutust kooli juhtimise kvaliteedi tõstmise protsessis ja vajadust rõhutada tema võtmerolli ka direktori töösoorituse hindamisel. Eelnõu kohaselt ei ole koolipidaja ehk tööandja direktorite hindamiskomisjoni liige,» märkis ta. 

«Olen seisukohal, et hariduse tsentraliseerimine ei ole õigustatud. Ka rahaline «karistamine» mitte,» leidis Kruusimägi.

«Riik annab koolile koolitusloa ja kui kooli tegevus ning tulemused ei vasta standarditele (seega pole koolijuht tööga piisavalt hästi hakkama saanud), siis võib koolilt koolitusloa ära võtta. Väidan, et nimetatud meede või võimalus toimiks oluliselt tõhusamalt kui nimetatud «karistus»,» ütles Kruusimägi. 

Märksõnad
Tagasi üles