Eesti on aastaid olnud riik, mis hiilgab Euroopa narkosuremuse edetabelis esikohal, kuid selle tiitli poole «pürgivad» ka põhjamaised heaoluriigid.
Põhjamaine heaoluriik võib peagi Eesti narkosurmade troonilt tõugata (27)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
31. mai 2016, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti on viimased aastad olnud narkosurmade poolest Euroopa murelaps, kuna siin levib äärmiselt kange sünteetiline uimasti fentanüül ehk «valge hiinlane», mis saladuslikul kombel üheski teises Euroopa riigis (ka mujal Baltikumis) nii ei levi. Ravimatus sõltuvuses vaevlevate narkomaanide hulgas levib seetõttu igasuguseid pööraseid teooriaid kuni selleni välja, et fentanüül oli Vene erijõudude «kingitus» Eestile. 2012. aastal suurenes üleannustest tingitut surmajuhtumite arv järsult (38 protsenti).
Täna Lissabonis avaldatud värskest Euroopa narkootikumide ja narkomaania seirekeskuse (EMCDDA) värskest narkoraportist selgub aga, et Eesti on seda häbiväärset tiitlit loovutamas. Selle poole triivib innukaimalt Rootsi.
Kui «valge hiinlase» laine 2012. aastal lahvatas, oli Eestis 191 narkootikumidest tingitud surmajuhtu miljoni elaniku kohta (170 surma). Samal ajal oli Euroopas keskmiselt 17 surmajuhtu miljoni elaniku kohta. Tänaseks on suudetud aeglasele tapjale hädapidur peale saada. Sõltlastele jagatakse aseainena paljukirjutud metadooni ning 2013. aastast ka naloksooni, mis vastumürgina üledoosi saanu elule turgutab. Politsei saadab fentanüüliga äritsejaid järjest trellide taha. Ainuüksi mai algul tabati kahe päevaga tänavaoperatsiooni käigus 15 uimastikaubitsejat, kellelt võeti ära fentanüülikogus, millest oleks saanud joobe sajad inimesed.
Tänavuse EMCDDA raporti järgi kuulub esikoht jätkuvalt küll veel Eestile (2014. aastal oli 113 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta ehk 98 surma), kuid kui siin on surmade arv kindlas languses, siis näiteks Rootsis suremus hoopis kasvab. Nii oli 2012. aastal Rootsis 63 surma miljoni elaniku kohta, 2013 juba 70 ning 2014. aastal 93 (kokku 2014. aastal 569 narkosurma).
EMCDDA analüütik Isabelle Giraudon nentis, et Rootsis on üledooside arv järkjärgult suurenenud mitme aasta vältel. Samuti lisas ta, et Rootsi on väheseid riike, kus üledoosid kasvasid 2014. aastal just alla 25-aastaste noorte seas, mis on ohumärk. Kui 2013. aastal suri Rootsis üledoosi tagajärjel ligi 50 alla 25-aastast noort, siis 2014. aastal juba veidi üle 100. See on suur hüpe. Giraudon nentis, et põhjused pole veel selged, kuid Rootsi tegeleb nende selgitamisega.
Giraudon lisas, et Eesti puhul on näha head arengut, mis on julgustav. «See näitab, et teatud programmid on toonud leevendust,» ütles Giraudon, kuid toonitas, et üledooside arv on jätkuvalt suur. Ka on narkomaanide keskmine vanus surres pidevalt suurenenud, mis tähendab, et uimastitarvitajad elavad kauem. 2005. aastal oli Eesti narkomaanide keskmine vanus surres 26, 2014. aastal 33. «Ilmselt tuleb ka uusi tarvitajaid juurde, kuid põhiliselt ikkagi see üks sõltlastegrupp vananeb.»
Üledoosi suremine suureneb tegelikult kogu Euroopas. 2014. aastal oli Euroopa Liidus hinnanguliselt vähemalt 6800 üleannustest tingitud surmajuhtumit (võrdluseks 2012. aastal oli see arv 6100). Kusjuures üle kolmveerandi üleannuse tagajärjel surnud isikutest on mehed (78 protsenti).
Surmava üleannustamise sagenemise põhjused on EMCDDA hinnangul ebaselged, ilmselt tingitud mitmest tegurist – näiteks on taas hakanud jõudsalt Euroopas levima heroiin, mis on suurema puhtusega ehk kangem. Teiseks vananeb tarbijaskond ning kolmandaks katsetatakse üha enam kangete sünteetiliste ainetega.
Kõige levinumad neist on sünteetilised kannabinoidid ehk uimastid, mis avaldavad mõju samadele ajuretseptoritele kui THC, üks loodusliku kanepi peamisi toimeaineid. Tervishoiu seisukohast on paljud sünteetilised kannabinoidid siiski hulga toksilisemad, sest teatatud on massilistest mürgistus- ja isegi surmajuhtudest. Näiteks tänavu veebruaris hoiatas EMCDDA Euroopat sünteetilise kannabinoidi MDMB-CHMICA eest. Seda uimastit on seostatud 13 surmajuhtumi ja 23 mürgistusjuhtumiga kokku kaheksas riigis.
Tapjaks peaasjalikult heroiin
Enamik Euroopas teatatud surmavaid üleannuseid on seotud heroiiniga, sageli koos muude ainetega. Kui mujal ongi heroiin kõige levinum opioid, siis Eestis seda praktiliselt pole. Heroiin ei mahu lihtsalt turu vallutanud fentanüüli kõrvale.
EMCDDA hinnangul on heroiini tootmine Afganistanis suurenenud, suurenenud on ka konfiskeeritud heroiinikogused ning aine on puhtam.
Läbi aegade on imporditud heroiin olnud Euroopa turul kättesaadav kahel kujul: neist levinum on pruun heroiin, mis pärineb peamiselt Afganistanist. Tunduvalt haruldasem on valge heroiin (soolana), mida algselt imporditi Kagu-Aasiast, kuid mida nüüd toodetakse arvatavasti ka Afganistanis või selle naaberriikides.
Giraudon nentis, et heroiiniüledoosid on suurenenud kindlasti Suurbritannias. Ühendkuningriigis märgiti 2014. aastal näiteks 1786 surmajuhtumit seoses opioidide tarbimisega, 394 korral metadooni ja 240 korral tramadooli tarbimisega seotud surmajuhtumit. Muude opioidide kui heroiiniga seostatud surmavatest üleannustest teatasid muu hulgas Prantsusmaa ja Iirimaa (peamiselt metadoon) ning Soome, kus 2014. aastal märgiti 75 juhul buprenorfiini tarbimisega seotud surma. Seejuures on metadoon ja buprenorfiin kõige levinumad asendusained, mida raviprogrammis osalevatele sõltlastele Euroopas antakse.
Ka fentanüül levib pisteliselt mujal Euroopas, kus seda väga tugeva toimega ainet võidakse müüa hoopis heroiini pähe, mis omakorda toob kaasa üleannustamisi.
Edetabeli esiots üllatab
Stimulantide, näiteks kokaiini, amfetamiinide, MDMA ja katinoonidega on seostatud vähem üleannustest tingitud surmajuhtumeid Euroopas, kuigi nende olulisus erineb riigiti. Ühendkuningriigis suurenes kokaiiniga seostatud surmajuhtumite arv 169 (2013) 247-ni (2014). Hispaanias, kus kokaiiniga seotud surmajuhtumite arv on püsinud mõne aasta vältel stabiilsena, oli see uimasti 2013. aastal endiselt teine kõige sagedamini nimetatud üleannusest tingitud surmajuhtumi põhjus (236 juhtumit).
Kokaiinitarbijaid on rohkem Lääne-ja Lõuna-Euroopa riikides, samas kui amfetamiinid on levinumad Põhja- ja Ida-Euroopas. Nii kokaiin kui ka amfetamiin on muutunud puhtamaks, kuid nende hind on püsinud suhteliselt stabiilsena.
Turul pakutav peamine MDMA-toode on olnud läbi aegade ecstasy-tabletid. Uute andmete kohaselt on suurenenud nii suure MDMA-sisaldusega tablettide kui ka pulbrina ja kristalsel kujul müüdava MDMA kättesaadavus. 2014. aastal konfiskeeriti Euroopa Liidus hinnanguliselt 6,1 miljonit MDMA-tabletti. See on üle kahe korra rohkem kui 2009. aastal.
MDMA tootmine Euroopas tundub olevat koondunud Madalmaadesse, kus tootmine on hoogustunud.
EMCDDA teadusdirektor Paul Griffiths ütles, et ecstasy on Euroopa turul tagasi ilmselt tänu suurele turunduskampaaniale. Tabletid on turul tagasi erinevate värvide ja kujudena, leitud on isegi pimedas helendavaid tablette. «See näitab, et turundusele pannakse väga suurt rõhku.» Samal ajal pole vähenenud probleemile enam pikalt tähelepanu pööratud, mis tähendab, et uued tarvitajad ei ole ohtudest teadlikud.
Narkosurmade topriigid on hetkel pigem Põhja-Euroopa riigid, mida Eesti peab eeskujuks – Norra (68 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta), Ühendkuningriigid (56), Taani (55), Soome (47)...
Ühest küljest soovitab EMCDDA edetabelisse ettevaatlikkusega suhtuda, kuna mõned riigid suudavad ilmselt edukamalt surma põhjuseid välja selgitada ja andmeid esitada. Teisalt nendivad teadlased, et paljudes riikides, kus on usaldusväärsed anruandlussüssteemid (Iirimaa, Leedu, Ühendkuningriigid) narkosurmad sagenevad.