Arstide liit: kas arst on tööd tehes elus või surnud, ei ole kellegi jaoks oluline

Katriin Tralla
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meditsiinitöötajate protestiaktsioon "Padjaga tööle" Viljandi haigla ees 31. mail 2016.
Meditsiinitöötajate protestiaktsioon "Padjaga tööle" Viljandi haigla ees 31. mail 2016. Foto: Marko Saarm

«Kõik töö tuleb ära teha ning see, kas tervishoiutöötaja on selle juures elus või surnud, ei ole praegu kellegi jaoks oluline. See koormuste teema on juba mitmendaid läbirääkimisi üleval ja lahendust ei ole,» ütles Eesti arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa peale tänast riikliku lepitaja juures toimunud tervishoiu valdkonna kollektiivse töötüli lepituskoosolekut.

Viimased läbirääkimised enne tänast lõppesid 23. märtsil kokkuleppele jõudmata. Tervishoiutöötajad ei nõustunud tööandjate ettepanekuga jätta lepingust välja kõik punktid, mis puudutavad valveaega, puhkust, täienduskoolitust, töö- ja puhkeaega ning öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja ületunnitöö hüvitamist.

Eesti tervishoiutöötajate kutseliidu presidendi Iivi Luige sõnul peavad nad nüüd omavahel ja kolleegidega nõu pidama, et kuidas edasi minna. Augusti lõpus on oodata uusi ettepanekuid tööandjatele või lepitajale.

Rehemaa tunnistab, et suuri muutusi ilmselt oodata ei ole. «See on natuke traagiline. Minister tunnistab, et raha on puudu ja see on kõikide probleemide alge. Raha on puudu, rahastussüsteemi tuleb muuta, aga tundub, et muudatusi enne 2019. aastat ei tehta,» nentis Rehemaa.

«Arvestades seda tänast «padjaga tööle» aktsiooni ulatuslikkust tundub, et meil on suur surve ka altpoolt. See tuli mulle tegelikult üllatusena, et see nii laiaks läks. Selle tänase akstiooni korraldasid tervishoiutöötajad ise,» ütles Rehemaa.

«Aga see, et tervishoiutöötajad on rahulolematud, ei tule ju kellelegi uudisena,» arutles ta. «Nad tahaksid oma tööd teha hästi, aga kui nad on üleväsinud, siis paraku vigade tegemise oht kasvab. See on südametunnistuse asi, sa tahad teha hästi, aga sul on selline surve, et kohati pead oma põhimõtete vastu minema. See on asi, mis meid väga häirib,» kommenteeris ta.

«Inimesed ei pea õigeks sellise koormusega töötamist ja ei taha niimoodi edasi minna,» ütles Rehemaa. Ta lisas, et koormuste teema on mitmendaid läbirääkimisi üleval, kuid lahendust ei paista. «Kogu aeg räägitakse, et tuleb efektiivsemaks ajada süsteemi, aga me juba olemegi kõige efektiivsemad, kuhu me siis niimoodi välja jõuame,» on Rehemaa nõutu.

«Midagi ei ole teha, tervishoiutöötajad on võtnud endale selle tänamatu rolli, et probleemidele tähelepanu juhtida ja nõuda nende lahendamist,» ütles Rehemaa.

Täna toimus riikliku lepitaja juures tervishoiuala töötüli esimene lepituskoosolek, kuhu olid osalema kutsutud tervishoiutöötajaid esindavad ametiühingud: Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit ja tööandjate esindajatena: Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit, Eesti Perearstide Selts.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles