1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii selgitas välja, et märtsi keskel toimunud lahinglaskmistel põhjustas tankitõrjesüsteemi Javelin ühe raketi sihtmärgist mööda lendamise laskja viga laskesektori hindamisel.
Selgus kaitseväe tankitõrjeraketi märgist mööda lendamise põhjus (9)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
1. juuni 2016, 17:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii ajateenijad ja sõjakooli kadetid viisid 15. märtsil Sirgalas läbi lahinglaskmised tankitõrjesüsteemidest Javelin ja Milan. Kolmest väljalastud Javelinist tabasid sihtmärki kaks ja üks lendas mööda.
Kaitseväe peastaabi pressijaoskonna nooremstaabiohvitser Simmo Saar ütles Postimehele, et siiani on kaitseväelased lasknud Javelinidest viis lasku, millest neli on sihtmärki tabanud. Saare sõnul andis raketi sihtmärgist mööda lendamine kaitseväe jaoks vajaliku kogemuse, millega tulevikus arvestada.
«Õppusi ning lahinglaskmisi peetaksegi selleks, et oskusi lihvida ning Eestit paremini kaitsta. Ka kõnealune lahinglaskmine andis meile väärtuslikku infot,» lausus Saar.
Javelinide tootjafirma Rayethon Company märgib tankitõrjesüsteemi Javelin tutvustuses, et süsteem on ennast lahinguolukorras tõestanud ning sihtmärgi tabavuse tõenäosus on üle 94 protsendi. Süsteemi saab efektiivselt kasutada iga ilmaga ning nii päeval kui ka öösel.
15. märtsil toimunud lahinglaskmistel lasid 1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii ajateenijad Javelinist kaks lasku ning sõjakooli kadetid ühe lasu. Sihtmärki tabas üks ajateenijate lastud Javelin ning kadettide lastud rakett.
Tegemist oli esimese korraga, kus ajateenijad said Javelinist lasta. Javelinidest ja Milanist lastakse kord aastas, mis tähendab, et tänavu neist relvasüsteemidest rohkem ei lasta.
Eesti sõlmis 2014. aasta novembris Ameerika Ühendriikidega lepingu Javelinide ostmiseks, lepingu maht on 40 miljonit eurot. Eesti ostab 80 Javelini laskeseadeldist, leping jätab võimaluse Eestil osta vajadusel veel 40 laskeseadeldist lisaks.
Tankitõrjesüsteemid on juba jõudnud kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste relvastusse. Süsteemi täies mahus kasutuselevõtt on planeeritud ajavahemikku 2016-2018.