Eesti vanglates käivitus terviseprogramm: rohkem puuvilju ja sporti!

Tartu vangla toit 2010. aastal.

FOTO: Aldo Luud/Õhtuleht

Eesti vanglates käivitus mais «tervislike eluviiside motivatsiooniprogramm», et valmistada vange ette 1. novembriks, mil kõik vanglad peaksid olema suitsuvabad.

Näiteks saavad vangid, kes ei suitseta, kauem sportida ning rohkem puuvilju süüa. Raamatukogus saab lugeda suitsetamisest loobumise kirjandust ning külastada nõustajat.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik selgitas, et programmid on vanglates veidi erinevad. Tartu vanglas saavad mittesuitsetajad kord nädalas 45-50 minutit lisaks spordiväljakul pallimänge mängida ja rööbaspuudel võimlemisharjutusi teha. Õhtusöögi kõrval rõõmustab kinnipeetavaid sõltuvalt päevast kas õun, pirn või banaan.

Lahendavad sudokusid ja ristsõnu

«Näiteks Tallinna vangla pakub puuvilja asemel juurvilja või pähkleid ja seemneid ning lisasportimise asemel on tervisepäevad ja pikaajalised kokkusaamised vangla kulul,» lisas Tuulik. See tähendab, et vang saab kutsuda teatud tingimustel külalise privaatsesse ruumi ööpäevaks ning rendi eest ei pea maksma. Kõige odavama toa hind on näiteks Tallinna vanglas ligi 10 eurot.

Veel saavad Tallinna vangla kinnipeetavad lahendada ristsõnu ja sudokusid ning lugeda terviseajakirju.

«Viru vangla pakub individuaalset või grupinõustamist, võimalust laenutada vastavat kirjandust ning programmis osalejatele pakutakse koos õhtusöögiga puuvilja,» kirjeldas Tuulik.

Veel suurendati vanglapoodides tervislike toitude nimekirja. Tartu vanglas saab nüüd näiteks osta ka ingverit, 70-protsendilise kakaosisaldusega šokolaadi ja hematogeeni. Veel tulid vanglas müügile müslibatoonid, avokaadod ja pähklisegu.

Kui aasta tagasi oli vanglates 35 suitsetamisest vabanemise nõustajat, siis eelmise aasta detsembris koolitati Tervise Arengu Instituudi abiga juurde 44 nõustajat kõikide vanglate peale.

Ministeeriumi kinnitusel ei ole aga hetkel suurenenud veel nikotiiniplaastrite vajadus, mille puhul arvati, et see suureneb kuni neli korda. Nikotiiniplaastri määrab meditsiiniosakond, seda suvaliselt ei jagata. «Viimastel aastatel on vanglad tellinud aastas keskmiselt nii palju nikotiiniplaastreid, kui on vajalik 60 inimese ravikuuriks,» ütles Tuulik.

Tulemustest on veel vara rääkida, kuid näiteks Tartu kinnipeetavatest on programmiga liitunud 470 vangi 975-st.

«Tartu vangla näitel oli aprilli alguses mittesuitsetajaid 27 protsenti, nüüd on see 48 protsenti. Kuigi kõik nendest vangidest ei pruukinud igapäevaselt suitsetada, siis programmiga liitumiseks peavad nad sellest täielikult loobuma ning ei oma ka õigust poest sigarette osta.»

Aktiivsem programm kestabki esialgu 1. novembrini, kuid nõustamisega jätkatakse ka peale seda, kinnitas Tuulik.

Justiitsministeerium saatis aprillis kooskõlastusringile vangla sisekorraeeskirja muutmise määruse eelnõu, millega keelataks täielikult vanglates suitsetamine.

Samuti kehtestatakse vangla sisekorraeeskirjade muudatusega ka kõigi tubakatoodete ning nendega seonduvad toodete, sealhulgas tuletikkude omamise keeld vanglas.

Õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et ministeeriumi plaan muuta vanglad ja nende territoorium täielikult suitsuvabaks võib olla põhiseadusega vastuolus, sest suitsetamine on põhiõigus, mida ei tohi ebaproportsionaalselt piirata.

Tagasi üles