Helmed said kandideerima vaid 7 nime

Alo Raun
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Helme.
Martin Helme. Foto: Ants Liigus

Kuigi rahvuslasest isa-poega Mart ja Martin Helme lubasid seada igasse valimisringkonda üles oma mõttekaaslase ning nimed avalikustada juba detsembris, saadi tänaseks 12 asemel kokku vaid 7 kandidaati.

Helmetega kandideerimisest teatasid Rahvaliidu kunagine aseesimees Ingvar Tšižikov, kodutütred aastate eest Edgar Savisaart ülistama ärgitanud Anne Eenpalu, endine Eesti Rahvusliku Liikumise aktivist Enn Põlluaas, roheliste ridadesse kuuluv Eugen Veges ja endine IRLi noorrahvuslaste juht Sten-Hans Vihmar.

Ühinenud üksikkandidaadid teatasid, et avalikustavad endi täpse jagunemise ringkondadesse järgmise nädala neljapäeval. «Ühtlasi oleme arvestanud, et selleks ajaks lisandub deklaratsioonile veel nimesid,» teatasid nad.

Valijatele lubavad nad esimese asjana riigikogu valimiskorra muutmist - sisse pääseks vaid enim hääli saanud kandidaadid ning neid oleks võimalik riigikogust tagasi kutsuda.

Nende nägemuses saaks rahvas presidenti valida ja algatada rahvahääletusi ning kohalike omavolikogude valimistel võetaks valimisõigus ära mittekodanikelt.

Helmete algatusega ühinenute valimisplatvorm:

Ühinenud üksikkandidaadid - alternatiiv praegusele stagneerunud poliitkartellile

Kuigi võimuladvik kinnitab rahvale, et kõik on hästi ja läheb aina paremaks, mõistavad mõtlevad inimesed, et Eesti ühiskond on väga suures kriisis.

See ei avaldu üksnes majanduses, Eestit õõnestab ka poliitiline ja moraalikriis, mille algpõhjus on võimuladviku hoolimatus rahva tahtest ja vastutuse hülgamine.

Eestis puuduvad sisuliselt opositsioon ja koalitsioon, tegutseb stagneerunud poliitiline kartell, kes administratiivseid vahendeid ja maksumaksja raha kasutades küüniliselt kaitseb enda poolt endale loodud privileege.

Kodanikel on kujunenud olukorras üha vähem valikuid ja võimalusi kutsuda riigi arengus esile põhimõttelist kursimuutust.

Oma suveräänsust järjest enam väljapoole delegeeriv Eesti vajab uut, värsket ja sõltumatut jõudu, kes on valmis seisma Eesti riigi ja rahva, Eesti oma majanduse, kultuuri ja keele eest, mitte  klammerduma kitsalt erakondlike või isiklike huvide ja privileegide külge.

Rahvast peavad esindama Rahva Saadikud, mitte eluvõõras omakasule orienteeritud võimuladvik.

Kehtiva valimissüsteemi järgi komplekteerib riigikogu koosseisu parteiline võimuladvik, mitte rahvas.

Soovides pakkuda alternatiivi praegusele stagneerunud võimule, oleme otsustanud kandideerida eelseisvatel riigikogu valimistel tõeliste rahvasaadikutena, valides selleks kandideerimise üksikkandidaatidena.

Just nii oleme kõige vahetumalt seotud kindla valimisringkonnaga, saame mandaadi ainult enda häältega ning vastutame seejärel valituks osutumise korral otse ja vahetult ka oma valijate ees.


Riigikokku pääsemisel pühendume järgnevate eesmärkide saavutamisele:

- Eesti riigi valitsemine saab muutuda vaid juhul, kui muutub praeguse poliitilise süsteemi aluseks olev valimissüsteem.

Muuta tuleb riigikogu valimiskorda, kaotades ära häälte ülekandemehhanismi ja kehtestades saadiku tagasikutsumise võimaluse.

Presidenti peab valima rahvas. Kodanik peab saama siduva rahvahääletuse algatamise õiguse. Kehtestame omavalitsuste valimisõiguse ainult Eesti kodanikele.

Korruptsiooni ja erakondliku ringkäenduse kaotamiseks peavad kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid olema rahva poolt valitavad.

- Eesti inimesi vaevavad elumured kasvavad välja kõik ühest juurest, milleks on rahvusliku majanduse häving.

Murrangut võitluses tööpuuduse ja tõusvate hindadega, aga samuti elanike kehvade sissetulekute ja kasinate sotsiaalsete tagatiste vallas pole võimalik saavutada, kui Eestis ei taastu massiline kodumaine väike- ja keskmine ettevõtlus, pangandus ning maamajandus.

Riik ei saa kõige selle juures olla passiivne pealtvaataja, vaid peab aktiivselt sekkuma ning protsesse juhtima.

- Eesti on Eesti vaid juhul, kui eestlaste kriitiline mass peab seda kõige elamisväärsemaks maaks maailmas.

Toetades traditsioonilisi pereväärtusi on meie eesmärgiks luua järk-järgult seesuguste sotsiaalsete tagatiste võrgustik, mis soosib sündimuse kasvu, tagab kodanikele hea ja kättesaadava arstiabi ning koolihariduse ja katkestab inimeste üha massilisemaks muutuva lahkumistrendi meie ajalooliselt kodumaalt.

Kinnitame, et ka pärast valimisi jätkame koostööd sõltumatu ja ühtse jõuna ega liitu riigikogus olemasolevate kartelliparteide või nende fraktsioonidega.

Rohkem Eestit!
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles