Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Galerii ja video: legendaarne Harku naistevangla jäi tühjaks

Kuna möödunud nädalal sulges ametlikult uksed Harku naistevangla, tekkis Postimehel võimalus tühjaks jäänud vanglaterritooriumil vabalt ringi jalutada ning aimu saada, kuidas seal veel mõned nädalad tagasi elati.

Viimased vange lahkusid Harku vanglast 13. mail. Justiitsministeeriumi kinnitusel on vange väheks jäänud ning Harku vanglat pole enam vaja. Vanglas oli kohti 192 vangile, mis olid ka suurema osa ajast täidetud. Naisvangid viidi Tallinna vanglasse, vanemad meesvangid, keda samuti Harkus hoiti, Tallinna, Tartu ja Viru vanglasse.

Koos Harku vangla sulgemisega paneb ameti maha ka näiteks tehnohooldespetsialist Henn Veermäe. Ametlikult töötab Veermäe Riigi Kinnisvara (RKAS) tütarfirmas OÜ Hooldus Pluss ning tööd on tal kuniks RKAS vangla enampakkumisel müüdud saab. Keegi peab ju territooriumi eest hoolitsema ja seda valvama.

Henn Veermäe. Foto: Mihkel Maripuu  FOTO: Mihkel Maripuu

Kartserid kõrvuti külalistubadega

Vangla sissepääs ning hoone kartserite, külalistubade ja kohtumisruumidega. Foto: Mihkel Maripuu. FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Selles vanglahoones olid kartserid kõrvuti privaatsete külalistubadega, kuhu vangid said teatud tingimustel kutsuda ööpäevaks külalisi. Samas majas olid ka kohtumisruumid kaitsjatele ja külalistele. Veel elasid seal ka nooremad vangid. Neil oli omaette köök ja puhkeruum.

Kartser. Foto: Mihkel Maripuu FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees
Külalisi said vangid ööpäevaks kutsuda sellistesse tubadesse. Videovalvet seal ei olnud. Foto: Mihkel Maripuu FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Tegid õmblustööd

Osa vange said töötada õmblus- ja pakendamistsehhis Eesti Vanglatööstuse alluvuses. Nüüd rajati tsehh Tallinna vangla endise söökla ruumidesse. See oli suurim ehitustöö, mis kolimisega kaasnes. Hetkel kasutab vanglatööstus vanu ruume veel laona kuni vangla müüdud saab.

Lisaks õmblustöödele tasustati vangide tööd katlamajas, territooriumi ja ruumide koristajatena ning köögis ja pesumajas.

Mõned masinad on veel kolimata. Foto: Mihkel Maripuu FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees
Pärast tööpäeva lubati vangidel end puhtaks pesta. Foto: Mihkel Maripuu FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Sööklasse ehitati tara

Teises vanglaalal paiknevas majas on meditsiiniosakond, spordisaal, raamatukogu ning söökla. Spetsiifilised lõhnad reedavad jätkuvalt, et majas on olnud haigla ja söökla. Sööklasse ehitati tara, kuna vangid ei tahtnud söögijärjekorda moodustada, vaid trügisid söögi juurde troppi kokku. See aga oli turvarisk. Põranda külge kinnitatud lauad on tänaseks lahti kruvitud. 

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees
Söögisaal Fotod: Mihkel Maripuu FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Magamiskambrid

Kolmandas hoones paiknevad vangide magamiskambrid - suitsetajad ühes ja mittesuitsetajad teises tiivas. Maja kõrval on jalutamisala, kus näha ohtralt suitsukonisid. 1. novembrist peaks suitsetamine vanglates keelatud olema. Saab näha, kas see eesmärk saavutatakse või tekitatakse endale juurde lihtsalt uus suur probleem. Suur osa vangidest suitsetab. 

Foto: Mihkel Maripuu FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Siit on mööbel juba peaasjalikult ära viidud. Kambrite seinad ja alles jäänud asjad on siiski üsna korralikud, seintele sodimist pole naisvangid suurt harrastanud. 

Tühjaks jäänud kamber. Foto: Mihkel Maripuu FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Naistevanglasse paigutati ka eakamaid meesterahvaid. Veermäe meenutas, kuidas meeste toas oli õhk nii paks ja läppunud, et ta oli sunnitud puurima puidust aknaluugile õhuavad, sest vanglas ju aknad lahti ei käi. 

Vanglas sirgusid ka lapsed

Harku vangistusosakonnas viibisid ka kuni nelja-aastased lapsed koos emaga – neile oli kohandatud eraldi osakond tänapäevaste ruumidega. Seetõttu võib vanglaalal näha ka hädist lastele mõeldud mänguplatsi.

Foto: Mihkel Maripuu FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees
Tagasi üles
Back