Kui kuu aja eest ütles Tallinna abilinnapea Yana Toom, et 15 pealinna kooli pole valmis gümnaasiumis seaduses nõutavas mahus eesti keelt õpetama, siis täna räägib linn juba 21 koolist.
21 Tallinna vene kooli 22st on keelehädas
14. jaanuar 2011, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna haridusameti andmetel ei suuda tänase seisuga vähemalt 21 pealinna venekeelset gümnaasiumi 22st anda sügisest 60 protsenti õppeainetest eesti keeles, nagu seadus ette näeb, teatas Raepress.
Haridusameti üldharidusosakonna vanemspetsialisti Natalja Lapikova kinnitusel on tänase seisuga vähemalt 15 kooli, kes ei suudaks antud seadust täita isegi kuni 40 protsendi ulatuses, kolm kooli võiks täita seadust 41-51 protsendi ulatuses ja veel kolm 52-57 protsendi ulatuses.
Tallinna abilinnapea võttis ka üles haridusministeeriumi kuu aja eest välja käidud väite, et kui ministeerium Tallinna venekeelsete gümnaasiumide juhtidega kohtus, ei öelnud keegi, et ei suuda 60 protsendi õppeainete osas eestikeelsele õppele üle minna.
Haridusameti üldharidusosakonna töötajatele, kes ministeeriumi ja vene koolide juhtkondade kohtumisel viibisid, ei meenu Raepressi teatel, et minister oleks esitanud otsest küsimust, kas või mil määral ollakse valmis seadust täitma.
«Siinkohal tekib küsimus, miks Tallinna vene gümnaasiumide juhid ei julenud või ei tahtnud sel kohtumisel kätt tõsta,» rääkis Toom.
«Iga lapsevanemgi teab, et kui hakata lapselt otsejoones küsima märkuse kohta päevikus selgitusi, siis ei pruugi vastuseks kosta ei musta ega valget. Just nagu kogenud pedagoogki teab, et spikerdamisega vahelejäänud koolipoiss koolidirektori kabinetis hoiab silmad maas ega julge tunnistada oma eksimust.»
Just nii võiks tema sõnul kirjeldada ka kohtumist ministriga, kes on eelnevalt avalikkuses väga selgelt väljendanud oma seisukohti, jätmata mingitki taganemisteed neile koolidele, kes seaduses kehtiva nõudega toime ei tule.
«Ent kogenud koolidirektor ja hoolitsev lapsevanem püüab probleemi lahendada esmalt rahumeelselt – kuulates ära spikerdanud õpilase või märkuse saanud lapse selgitused ja põhjused – ja alles seejärel teeb järeldused ja rakendab vastavaid «meetmeid».»
Abilinnapea ütles, et linna eesmärk on tagada, et probleem saab mõistliku ja kõiki osapooli rahuldava lahenduse.
«Võttes arvesse tänast seisu pealinna vene koolides, tuleb möönda, et olukorda ei saa muuta üleöö. Seetõttu ootab Tallinn sel teemal sisulist diskussiooni ministriga ja probleemile paindlikku lahendust.»