Suvine karujaht Raplamaal

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rain Raudsepa karjatab ise oma 700-pealist lambakarja. Mehel sõnul peab tema lambakasvataja arvestama ka n-ö loomulike kadudega.
Rain Raudsepa karjatab ise oma 700-pealist lambakarja. Mehel sõnul peab tema lambakasvataja arvestama ka n-ö loomulike kadudega. Foto: Mihkel Maripuu

Juba rohkem kui kuu aega on Rapla külje all asuva Valtu küla elanikud olnud hädas neid kimbutava karuga. Kiskja on hävitanud viis mesilasperet ning maha murdnud kolm lammast ja ühe vasika. Keskkonnaamet andis kohalikule jahiseltsile loa karu küttimiseks.

Karu lõugade vahel on elu kaotanud kolm kohaliku lambakasvataja Rain Raudsepa looma, üks talleke on siiani jäljetult kadunud.

Kiskja käis eelmisel kuul Raudsepa lambakarja kallal lausa kolm korda. Rünnakud toimusid umbes nädalaste vahedega. Lambakasvataja on karu tõttu kaotanud neli looma, pealegi jäävad sündimata ka kaotatud loomade talled.

Metsatukast 100 meetri kaugusel asuvalt karjamaalt leitud surnud lammaste vigastused olid võikad. Karu oli kahel lambal pea otsast hammustanud ja ühel voonal puudus tagumine jalg.

Raudsepa kogukahju on mitu tuhat eurot – tõulamba ostmisel tuleb ühe looma eest välja käia 900 eurot. Keskkonnaameti hinnangul on kolme lamba elu väärt 480 euro suurust hüvitist, kadunuks jäänud looma eest omanikule toetust ei maksta. Peale selle pidi Raudsepa oma tallu kutsuma veterinaarametniku, kes looma surnuks tunnistaks, ja organiseerima korjuse utiliseerimise. Neid teenuseid keskkonnaamet ei hüvita.

Olukord on küll nukker, kuid Raudsepa suudab siiski säilitada lootusrikka meele. «Mul on kokku 700 lammast, jagub nii karudele kui ka huntidele,» rääkis naerdes mees, kelle lambakarja käsutuses on 80 hektari jagu maad.

Kohalikud jahimehed oletasid korjuste põhjal, et tapjakaru kihvade vahe on vähemalt kuus sentimeetrit. Mehed mõõtsid üle ka mesikäpa jäetud jäljed sündmuskohal. Kui kiskja esikäpp on 18-sentimeetrise läbimõõduga, siis tagumise käpa suuruseks saadi 30 sentimeetrit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles