Tallinna keskkonnaameti vanemspetsialisti Triinu Saumi sõnul toovad hulkuvad kassid paneelmajade keldritesse nii palju kirpe, et putukaid võib parvedena hüppamas näha.
Ametnik: hulkuvad kassid toovad keldritesse massiliselt kirpe
30. september 2008, 16:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Kesklinna valitsuse ajalehele Kesklinna Sõnumid märkis Saum, et hulkuvate kasside tekitatavate peamiste probleemide esikohal on heakorraprobleemid - haisvad koridorid, liftid jne.
«Tallinnas on paneelmajade keldreid, mis on hulkuvate kasside toodud kirpe nii täis, et neid võib lausa parvedena hüppamas näha,» lausus Saum.
Ta lisas, et kodututele kassidele meeldib talvel elada isoleerimata soojatrassidel, mistõttu nad kraabivad pinnast nii, et vihmavesi hakkab trassile ligi pääsema ja tekib rooste.
Saumi sõnul on praktiliselt igal kodutul kassil kas parasiidid või mingi haigus. Ta lisas, et eriti ohtlik on kassikatk, millesse nakatumine enamikul juhtudel lõppeb kassi jaoks surmaga.
Saum ei osanud intervjuus ajalehele öelda, kui palju võib Tallinnas hulkuvaid kasse olla. «Täpset arvu ei oska keegi öelda, kuid neid on tuhandeid,» märkis ta. «Kassid paljunevad kiiresti ning pehme talve korral on neil jooksuajad kogu aasta.»
Kodutut kassi nähes soovitas ta inimestel ühendust võtta loomade hoiupaigaga.
«Kui ümbruskonnas liigub kodutu kass, kes on sõbralik ega karda inimesi, on suure tõenäosusega tegemist endise kodukassiga, kes tuleks esimesel võimalusel tänavalt ära tuua,» lausus Saum. «Kassist tuleks teatada loomade hoiupaika, kust tullakse loomale järele.»
Naise sõnul tehakse loomale hoiupaigas tervisekontroll ning tema pilt ja kirjeldus pannakse üles hoiupaiga kodulehele, kust kassi peremees saab ta leida.
«Tänaval üles kasvanud kasse pole reeglina lihtne püüda,» märkis ametnik. «Neist teatage hoiupaika, kes tuleb ja metsikud isendid puuriga kinni püüab.»