Siim Kallas ütles täna toimunud Reformierakonna üldkogul, et Eesti peaks viima oma kodakondsuspoliitika põhiseadusega kooskõlla ning seadustama topeltkodakondsuse.
Siim Kallas: Eesti peab seadustama topeltkodakondsuse (16)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
12. juuni 2016, 14:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonna auesimees Siim Kallas rääkis erakonna üldkogul, et viimastel andmetel elab välismaal 104 000 Eesti kodanikku. «Paljud neist on abielus välisriigi kodanikega ning paljudel neist on ühised lapsed. Eesti seadus ei luba täna omada kahte kodakondsust. Seadus ütleb, et kui tahetakse säilitada näiteks USA või Saksa kodakondsus, tuleb loobuda Eesti kodakondsusest. Leian, et nõue loobuda Eesti kodakondsusest on oma olemuselt põhiseadusevastane ning parim lahendus oleks seadustada topeltkodakondsus ilma lojaalsus ja keelenõudeid leevendamata,» ütles Siim Kallas.
«Eesti avatuse või suletuse määravad kodakondsusseadus ja välismaalaste seadus. Nende seaduste sajad paragrahvid on muust maailmast eraldatud soosaare ideoloogia kandjad. Neid seadusi kannab hirm võõraste ees. Nende seaduste üldine mõtteviis on, et me ei taha ühtegi uut kodanikku mujalt, me ei taha ühtegi uut töötajat mujalt, me ei taha ühtegi ajutist ega alalist elanikku kusagilt mujalt. Seega on Eesti kodakondsuspoliitika pärit minevikust ning vajab laialdasemat arutelu. Kuivõrd kodakondsuspoliitika muudatus on meie ühiskonna joaks suur muutus, siis võib vajadusel kaaluda selles küsimuses rahvahääletuse läbi viimist,» lisas Siim Kallas.
Reinsalu: keskerakondlastele meeldimine on läätseleemehind esmasünniõiguse mahamüümise eest
Justiitsminister Urmas Reinsalu ei nõustu Siim Kallase arvamusega, et Eestis tuleks seadustada topeltkodakondsus.
«Eesti kodakondsuspoliitika põhimõtete muutmine selleks, et meeldida Keskerakonna saadikutele paari kuu pärast valimistel, on läätseleemehind esmasünniõiguse mahamüümise eest,» ütles Reinsalu Kallase kõnet kommenteerides. «Pole mõtet rääkida füüsilise piiri väljaehitamisest, kui laseme õhku need selged piirid, mis määratlevad need alused, kes on kodanikud ehk kõrgema riigivõimu kandjad.»
Reinsalu tuletas meelde, et oma kandideerimisest teatamise kõnes loetud nädalad tagasi määratles Siim Kallas uudse Eesti rahvuse määratluse, et eestlane on see, kes on Eesti kodanik. Täna käis Kallas välja idee, et seadustada kõigile topeltkodakondsus. See tähendaks Reinsalu arvates seda, et kui rahvus tähendab absoluutse kategooriana kodakondsust, tekiksid pooleestlased või tagurpidi mingi muu rahvuse esindajad.
«Võtame ühe näite. Peaministrina andis Siim Kallas Eesti riikluse ülima tunnustusena eriliste teenete eest kodakondsuse transiidiärimees Maksim Liksutovile. Liksutov aga väljendas protesti pronksmehe äraviimisele ning võttis endale ka vene kodakondsuse. Kuna naturaliseeritud kodaniku topeltkodakondsuse puhul algatatakse selle äravõtmine, kaotas Liksutov kodakondsuse. Kallase teooria järgi oli Liksutov algul vene kodakondsuses olles venelane, siis Kallase otsuse alusel korraga eestlane, siis vahepeal topeltkodanikuna pooleestlane või mitmikeestlane ja lõpuks pärast Eesti kodakondsuse äravõtmist jälle venelane ja seda kõike paari aasta jooksul,» rääkis Reinsalu.
Ta lisas, et taoline teooria on muidugi nonsenss. Ent Kallase ettepaneku puhul on Reinsalu sõnul oluline arvestada kaht põhimõttelist asjaolu. Esiteks, mitte keegi ei võta sünnijärgselt kodanikult ära Eesti kodakondsust. See võõrandamatu õigus on tagatud põhiseadusega. Teiseks, naturaliseeritud kodanike puhul kerkib kindlasti küsimus siis lojaalsuses, näiteks riigiteenistuses, kus isik peab olema vande järgi lojaalne kahele riigile. Kuidas käituda siis konflikti korral? Minister tuletab meelde, et kodakondsus pole mitte sotsiaalne põhiõigus, vaid ennekõike küsimus sellest, kes teostavad riigis poliitilist võimu.
«Kallas ütleb, et välismaalaste seadus ja kodakondsusseadus sisaldavad sadade kaupa halbu paragrahve. See on julgeolekupoliitiliselt ohtlik avaldus. Just kodakondsus ja välismaalaste poliitika põhimõtetest loobumist on Vene Föderatsioon nõudnud Eestilt läbi kahekümne aasta. Nüüd esineb avatuse retoorikaga selle mõttega Eesti endine peaminister,» sõnas Reinsalu.
Ta märkis, et riik koosneb kodanikkonnast, territooriumist ja võimust. «Selgelt määratletud kodanikkond tähendas seda, et Eestist ei saanud SRÜ riiki. Sõjalistes konfliktides on Vene Föderatsioon alustanud ikka mõnusasti vene passide massilisest jagamisest nii Transnistrias, Donetskis, Abhaasias ja Osseetias. See on üks hübriidrünnaku võte. Kallase ettepanek legaliseeriks selle rünnaku võtte Eesti õiguskorras ja muudaks meid täiesti kaitsetuks.»
Justiitsminister lisas, et isegi Soome on jälginud tähelepanelikult viimasel ajal 20 000 vene-soome topeltkodaniku lisandumist ja seal debateeritakse võimalike piirangute seadmise üle või sellest loobumise üle. Reinsalu tuletas meelde, et Euroopas käib täna hoopis debatt tuhandetelt naturaliseeritud kodanikelt kodakondsuse äravõtmise üle, kes on läinud terroristide ridades võitlema Araabia riikides.