Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet nimetas täna Reformierakonna üldkogul peetud kõnes vähemalt viis kriisi, millega nii Euroopa kui ka Eesti silmitsi seisavad ning toonitas, et Eesti riigipea ei saa olla kuskil kaugel või eemal, vaid peab ühiskonnaga kõnelema ka keerulistel aegadel ja teemadel.
Postimees avaldab kõne täismahus.
Seekordsed presidendivalimised on rahutul ajal. Ajal, kus on palju ettearvamatust ja pinget nii kogu Euroopas kui meil siin Eestis. Ükski Euroopa ees olev kriis ei jäta mõju avaldamata ka Eestis. Ja neid on vähemalt viis. Põgenikekriis, sisejulgeoleku- ehk terrorismimured, majanduse kidumine ja ebapiisav kasv, Venemaa ettearvamatu agressiivne meeleseisund ning selle väljundid ja ka 11 päeva pärast toimuv Briti referendum Euroopa Liidust lahkumise küsimuses ning selle võimalikud järelmõjud kogu Euroopale, kui peale peaks jääma ei-hääl ELile.
Kõige selle kõrval ja ümber on trend, et klassikalised poliitilised jõud kaotavad toetust ning äärmuslased lihtsate loosungitega kasvatavad toetust. Austria oleks napilt saanud äärmuslasest presidendi, Saksa liidumaade valimistel said äärmuslased enneolematult häid tulemusi. Seda trendi näeme peaaegu kõikjal Euroopas.
Need kõik on ka Eesti mured. Lisaks see, et meie ühiskond pole hoolimata 25 aastat kestnud integratsiooniprotsessist piisavalt ühtne. Ja seega ka mitte nii tugev, kui võiks olla. Meil on jätkuvalt ka demograafiline probleem ja elatustase ei kasva nii kiiresti kui võiks.
Ka on eelpool nimetatud teemade seas neid, mil on potentsiaali Eesti ühiskond seesmiselt tõsiselt tülli ajada.
Selle kõige juures on mulle selge, et sise- ja välispoliitikat pole võimalik lahutada ega vastandada. Tänases avatud maailmas on need teineteisega täiesti läbipõimunud.
Kõik need teemad saavad olema ka uue riigipea ees. Selles osas on väga oluline, kuidas suhelda omaenda ühiskonnaga. Nii väikeses riigis nagu Eesti ei saa president olla kuskil kaugel või eemal. Ta peab püüdma ühiskonda seesmiselt siduda, sest mida ühtsemad me seesmiselt oleme, seda tugevamad ka väljapoole. Ta peab ühiskonnaga kõnelema ka keerulistel aegadel ja teemadel, et aidata kaasa ühiskondliku stressi piiramisele. Muidugi peab ta Eestit hästi esindama mujal maailmas, aga olema ka Eesti kui õigusriigi poliitiline garant või tagaja. See on eriti oluline nendesamade arengute puhul, mida nimetasin paljude Euroopa riikide juures, kus näeme äärmusluse kasvu ja survet õigusriigi põhimõtetele. Paraku ka Eesti ei pruugi selles olla täiesti immuunne ning seetõttu ongi väga oluline, et riigipea teab poliitiliselt kõik õigusriigi kõigi elementide kaitsel.
Meil on tulemas ka meie ajaloo esimene eesistumine Euroopa Liidus 2018. Väga tahaks loota, et vähemalt osa alguses loetletud kriisidest on selleks ajaks leidnud positiivse lahenduse, kuid pole kahtlust, et ka see saab olema Eestilt suurt pingutust nõudev, aga ka suuri võimalusi pakkuv periood.
Kokkuvõtteks, lähiaastatel läheb vaja palju tervet mõistust ja oskust hinnata ning väärtustada seda, mida Eesti ühiskond on viimase 25 aasta jooksul saavutanud ning kogu Euroopa alates teise maailmasõja lõpust tänaseni. Ja rahu hoidmine nii Eestis kui Euroopas tervikuna on siin hindamatul kohal. Seega - tarku valikuid.