Peaprokurör: raske kuritegevusega võitlemisel on jälitustegevus asendamatu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Riigi peaprokurör Lavly Perling.

FOTO: Erik Prozes

Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis parlamendi erikomisjonile prokuratuuri tööst ülevaadet andes, et jälitustegevus on Eestis rangelt kontrollitud. 

Täna pärastlõunal toimunud riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni istungil andis peaprokurör ülevaate prokuratuuri ülesannete täitmisest möödunud aastal.

Ühe teemana oli laual ka jälitustegevus, mille kasutamine raske kuritegevuse vastases võitluses on Perlingu sõnul hädavajalik.

«Jälitustegevuse ulatuses on viimastel aastatel olnud stabiilne ning kerges langustrendis. Selle ulatust ei tasu üle hinnata - täna kasutatakse jälitustegevust ühe kuriteo lahendamisel 48st, mille puhul seadus seda võimalust ette näeb,» ütles Perling.

Peaprokurör rõhutas, et jälitustegevus peab alati olema seaduslik, põhjendatud ja kontrollitav. «Samas ei tasu unustada, et jälitust ei vii me läbi kellegi õiguste riivamiseks iseenesest, vaid tagamaks riigis turvalisust ning igaühe põhiseadusest tulenevaid õigusi – õigust elule ja riigi kaitsele,» sõnas Perling.

Nimelt annab raske riivega jälitustoimingute läbiviimiseks loa kohus, prokuratuur teeb seda väiksema riivega jälitustoimingute teostamiseks. 

«Oluline on, et õiguskaitseasutustel säiliks võimalus ja jätkuks võimekust jälitustoiminguid läbi viia. Raske ja varjatud kuritegevuse vastu võideldes, olgu selleks terrorism, rahapesu, narko- või lastevastane peitkuritegevus, on jälitustoimingud asendamatud.»

Tagasi üles