Õpetajaameti maine on ühiskonnas valdavalt hea, kõige kriitilisemad on õpetajaameti maine suhtes õpetajad ise, selgus haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel TNS Emor läbi viidud uuringust.
Uuring: õpetajaameti mainet peavad kõige kehvemaks pedagoogid ise (3)
14. juuni 2016, 06:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringust selgus, et kõige kõrgem on õpetajaameti maine Lõuna-Eesti gümnaasiumiõpilaste ning sama piirkonna 35–50-aastaste seas.
Õpetajaamet eristub vastanute hinnangul teistest ametitest võimalusega teha igapäevatöös ühiskonnale olulisi asju ning seda iseloomustatakse ametina, mis enim mõjutab inimeste elusid.
Ministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiveri sõnul näitab uuring, et ühiskonnas hinnatakse õpetajate tööd kõrgemalt, kui tihti arvatakse. «Kui vastajatel paluti hinnata, milline amet lubab teha ühiskonnale olulisi asju, siis valdavalt toodi kümnest küsitluses pakutud ametist välja just õpetajatöö. Järgnes arsti amet, mis edestas juristi ja juhitööd,» selgitas Mikiver.
«Samas tunnetatakse, et õpetajatöö ühiskonnas kindlalt väärtustatud ei ole,» märkis Mikiver ja lisas, et sarnaselt mainega olid ka siin õpetajad kriitilisimad, hinnates oma ameti väärtustamist ühiskonna poolt madalamalt kui gümnaasiumiõpilased, tudengid või 35–50-aastased.
Mikiveri sõnul on oluline, et ühiskond näeks õpetajaametit õpetaja pilgu läbi ning vastupidi. «Õpetajad seostavad teistest rohkem oma ametit pideva õppimise ja arenguga, huvitava ja vaheldusrikka tööga, inspireerivate kolleegidega ning mõistliku töökoormusega. Mitte-õpetajad näevad õpetajaameti neid külgi vähem – see näitab, et nii riigil, ülikoolidel, koolijuhtidel kui ka õpetajatel endil on vaja selle töö tegelik sisu nähtavamaks teha,» selgitas õpetajaosakonna juhataja.
Kristi Mikiveri sõnul üllatas vast kõige positiivsemalt nii üliõpilaste kui ka 35–50-aastaste huvi õpetajatöö vastu – 41 protsenti tudengitest ja 30 protsenti inimestest vanuses 35–50 tahaks töötada õpetajana. «Ülikoolide ja riigi vastutus on pakkuda motiveeritud inimestele võimalust enese täiendamiseks, et soovi korral kooli tööle asuda,» lausus Mikiver.
Väga head õpetajat iseloomustavad kõigi küsitletud sihtrühmade arvates head suhtlemisoskused ja inimeste tundmine, alles seejärel oma aine hea valdamine ning edasiandmise oskus.
Uuring on osa haridus- ja teadusministeeriumis algatatud õpetajaameti kontseptsiooni loomise ja tegevuse kavandamise protsessist, et koos partneritega aidata kaasa õpetajaameti väärtustamise ja atraktiivsuse tõusule.
Uuring keskendus neljale sihtrühmale: 16–19-aastased gümnaasiumiõpilased, 1.–2. kursuse üliõpilased, 35–50-aastane elanikkond ja õpetajad üldhariduskoolides ning kutseõppeasutustes.
Uuring kaardistas õpetajaameti maine ja atraktiivsuse baastaseme ning järgmised mõõtmised on plaanis aastal 2018 ja 2020.