Galerii: juuniküüditamise mälestuseks laiub Vabaduse väljakul pisarate meri

Täna meenutatakse Tallinnas Vabaduse väljakul 1941. aasta küüditamise ohvreid mälestustseremoonia ja kujundliku pisarate merega.

Kell 12 algas Vabadussamba jalamil mälestustseremoonia. Tseremoonial kõnelesid riigikogu esimees Eiki Nestor ja justiitsminister Urmas Reinsalu ning Eesti Memento Liidu esindajad.

Reinsalu märkis oma sõnavõtus  et küüditamisohvrite mälestus nõuab meilt ajaloolise tõe eest seismist, kurjuse meenutamist ning me ei tohi seda mälestust reeta.

Reinsalu: me ei tohi küüditatute mälestust reeta

«Täna 75 aastat tagasi küüditati okupatsioonivõimu poolt kümme tuhat eesti last, naist ja meest. See oli inimsusevastane ja aegumatu kuritegu. Me jääme üle aegade mälestama kõiki kommunistliku terrorirežiimi ohvreid ja langetame nende kannatuste ees pea. Me ei unusta iialgi ülekohut mis on meile ja teistele rahvastele tehtud,» ütles justiitsminister oma kõnes.

Reinsalu sõnul oli okupantide eesmärk inimesed füüsiliselt hävitada, kuid mälestus neist elab edasi. Selleks rajatakse 2018. aastal Tallinna kommunismiohvrite mälestusmärk, kus on kirjas kõigi hukatud ohvrite nimed.

«Ohvrite mälestus nõuab meilt ajaloolise tõe eest seismist, kurjuse meenutamist, ohvrite aitamist ja ülekohtu eest hüvitise nõudmist. Kui oli okupatsioon, siis olid ka kahjud ja meie kohus on seda süüdlase õigusjärglasele meelde tuletada, mitte eitada,» rääkis minister.

«Täna võtsime koos oma Poola, Läti, Leedu ja Ukraina kolleegidega vastu ühisavalduse, kus ütleme, et Venemaa, olles Nõukogude Liidu õigusjärglane, pole teinud midagi, et neid kuritegusid mingilgi moel heastada ja vabandada. Selle asemel on neid kuritegusid eitatud, ülistatud sovetiminevikku ning taaselustatud toonast sümboolikat,» rõhutas Reinsalu. 

Nestor: kas saab midagi julmemat olla?

Riigikogu esimees Eiki Nestor pidas juuniküüditamise mälestustseremoonial kõne, kus rõhutas Nõukogude võimu poolt toime pandud küüditamise julmust ning kutsus üles mälestama tehtud ebaõiglust.

«Lubage teile meenutada, et suure Euroopat laastanud sõja eel ei leidnud maailma riigid ühist keelt ja meelt oma tuleviku asjus. Leidsid aga teineteist Stalin ja Hitler,» rääkis Nestor. «Kaks inimvaenulike režiimide juhti jagasid ära osa Euroopast. Seejuures kaotasid kolm Balti riiki oma iseseisvuse.»

Nestor märkis, et diktaatori võim rajaneb hirmul ja vaenlase kujul ning oma võimu maksma panemiseks võttis NSV Liidu rahvakomissaride nõukogude ja kompartei vastu dokumendi sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmisest.

«Seejuures oldi Moskvas veendunud, et Eestis on sotsiaalselt võõra elemendi suurus 11 102 inimest. Nendest pea 4000 alaealist, üle 100 alla aastase väikelapse ja ka voodihaigeid vanureid,» ütles Nestor.

«Kas saab olla midagi veel ebaõiglasemat, kui süütute inimeste karistamine? Kas saab olla midagi veel julmemat, kui kaitsetute laste ja vanurite vaenlaseks lugemine? Langetame teie ees pea, kallid kaasmaalased ja jääme alati mäletama.»

---

1941. aastal küüditati Eestist Siberisse ligikaudu 10 000 inimest. Kolmveerand sajandit hiljem mälestavad kodanikuühendused küüditamisohvreid Vabaduse väljakut katva kujundliku pisarate merega. See koosneb tuhandetest õhupallidest – üks iga küüditatu kohta. 

Õhupallid on naturaalsest ja biolagunevast materjalist, kuid loodushoiu kaalutlustel neid lendu ei lasta. Seetõttu võetakse installatsioon maha samal moel, kui see paigaldatud on. 

Vabaduse väljaku ekraanile kuvatakse nende üle 12 000 represseeritu nimed, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas: küüditatud ja vangilaagritesse saadetud. Need, kes põgenesid või end varjasid, ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed. Nimekirjas on ka 1940. aastal küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekond.

Kell  16.00 toimub Liiva kalmistul terroriohvrite mälestusmärgi juures pärgade asetamine, mälestamaks Nõukogude okupatsioonivõimu käe läbi Eestis 1941. aastal  hukkunuid.

1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusvastane kuritegu, mille NSV Liidu julgeolekujõud panid toime Eestis, Lätis, Leedus ja toonases Bessaraabias. Need maad oli NSV Liit aasta varem okupeerinud.

Eestist küüditati umbes 10 000, Lätist üle 15 000, Leedust üle 18 000 ning Moldovast ja Ukraina NSV-ga liidetud Bessaraabia osadest ligi 30 000 inimest. Lääne-Ukrainat ja Lääne-Valgevenet, mille NSV Liit oli Poolalt vallutanud 1939. aasta sügisel, oli selleks ajaks tabanud juba mitu küüditamislainet.