Eile teatas korruptsioonikahtlustuse saanud Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juht Tõnis Allik, et astub tagasi. Uue juhi leidmist arutab nõukogu järgmisel nädalal.
Korruptsioonikahtlustuse saanud haiglajuht astus tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval selgus, et Allikut, infotehnoloogia juhti Marko Kilki ning toitlustusjuhti Anu Vähit kahtlustatakse omastamises, kelmuses ja pistise võtmises. Põhjuseks lähetused, mille vajalikkus haigla seisukohast on küsitav. Eile toimus nõukogu koosolek, kus arutati ka Alliku jätkamise küsimust.
«Koosolek päädis sellega, et esitasin nõukogule tagasiastumisavalduse, mille nõukogu ka rahuldas, nii et täna (eile – toim) on minu viimane tööpäev haiglas,» ütles Allik. «Ma olen endiselt arvamusel ja seisukohal, et ma ei ole haigla huve kuidagi kahjustanud. Ma ei ole seadusi rikkunud.»
Allik sõnas, et esitas lahkumisavalduse vabatahtlikult. Küll aga palus ta otsuse langetamiseks esimest korda nõukogult nõu. 13 aastat PERHi juhtinud mees kavatseb puhata ning teha koostööd prokuratuuriga, et küsimus lahendada.
Alliku taandumine oli löök ka personalile – haiglajuhi toetuseks koguti allkirju ja tehti ühispilt. Eile kohtus Allik haigla töötajatega. Selleks ajaks paluti ajakirjanikel saalist lahkuda ja kohtumine tipnes spontaanse aplausiga. Pärast kohtumist pühkis üks naine saalist väljudes pisaraid.
Nõukogu uus esimees, sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske sõnas, et nõukogu ja Allik jõudsid üksmeelele, et lahkumine on mõlemale poolele parim otsus. «See võimaldab ka Tõnise Allikul rohkem enda kaitsmisele keskenduda, sest kriminaalsüüdistus on ikkagi väga keeruline ja raske juhtum,» sõnas ta. Vähi ja Kilgi saatus eilsel nõukogu kohtumisel jutuks ei tulnud.
Allik tunnistas, et mõned asjad teeks ta praegu teistmoodi. Ta kaaluks igasuguste võimalike kingituste vastuvõtmist ükskõik kellelt, olgu see siis reisimine või sünnipäev. Samuti oleks ta tähelepanelikum dokumentide vormistamisel, et vigu sisse ei tuleks. Talle langeski vari seoses Saksamaa Oktoberfesti külastamisega haigla toitlustaja Dussmanni kulul ning ka mitme tööreisiga, kuhu nainegi kaasa sai võetud.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juht Erkka Jaakkola sõnas, et kliendiüritustel käimine on normaalne ärisuhtluse osa. Avaliku sektori äriettevõtted seab see aga keerulisse olukorda. «Kliendiürituste katte all konkreetsetele isikutele hüvede (nt erareiside) võimaldamine on aga korruptsiooniohtlik – kui mitte lausa korruptiivne,» ütles ta.
Jaakkola sõnul on selge, et kuna korruptsiooni esineb seal, kus liigub raha – ka meditsiinis –, siis peaksid ametiisikud olema eriti ettevaatlikud oma tööga seotud hüvede vastuvõtmisel ning võimalikku huvide konflikti sattumisel. Ühingule teadaolevalt koostab sotsiaalministeerium tervishoiuasutustele huvide konflikti juhist, mis peaks sääraseid olukordi tulevikus ära hoidma.
Ta märkis ka, et hiljuti justiitsministeeriumis koostatud uuringu kohaselt puutub üle poole firmajuhtidest korruptsiooniga kokku. Ent selle vastu on meetmeid tarvitusele võtnud vaid iga viies.
Priske ütles, et nad ei tee haiglas erikontrolli, küll aga mõned auditid ja nii vaadatakse üle toitlustajaga sõlmitud lepingud. «Lisaks palusime, et saaksime järgmisel koosolekul ülevaate, millised on PERHis ette võetud meetmed korruptsiooniriskide ennetamiseks,» ütles Priske.
Kantsler rõhutas, et PERH on olnud väga hästi juhitud haigla, mis on viimase 13 aasta jooksul saavutanud suurepäraseid tulemusi – üles on ehitatud nüüdisaegne maja ja ravi kvaliteedi üle võib uhke olla. «Mul isiklikult on väga kahju, et sündmuste kulminatsioon sel nädalal sellise olukorrani viis,» ütles Priske.
Uue juhi teemaga kavatseb nõukogu tegeleda tuleval teisipäeval toimuval koosolekul. Alliku sõnul saab uus juht haigla heas korras. «Seda ma võin küll öelda, et see on väga põnev koht töötamiseks,» nentis Allik lõpetuseks.
PERH on Eesti suurim aktiivraviasutus, kus töötab 3800 inimest. Selle kasum oli läinud aastal 13 miljonit eurot, mis on viie miljoni võrra enam kui tunamullu.