Keskerakondlastest saadikud avaldasid küüditamisavaldusele hääle andmata jätmise põhjuse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Juuniküüditamist puudutavale avaldusele jätsid oma hääle andmata Olga Ivanova, Vladimir Velman, Mihhail Stalnuhhin Mihhail Korb, Dmitri Dmitrijev, Valeri Korb ja Martin Repinski.

FOTO: Kollaaž

Keskerakonna seitse vene emakeelega saadikut jätsid eile riigikogus juuniküüditamist puudutavale avaldusele oma hääle andmata, Postimees uuris saadikutelt, mis põhjustel nad ei hääletanud.

Eilsel istungil olid küll kohal, kuid jätsid hääletamata Dmitri Dmitrijev, Olga Ivanova, Mihhail Korb, Valeri Korb, Martin Repinski, Mihhail Stalnuhhin ja Vladimir Velman.

Mihhail Korb.

FOTO: Sander Ilvest

Mihhail Korb ütles venekeelsele Postimehele, et küüditamine oli kõiki puudutav tragöödia ja ta ei vaidlusta seda tõsiasja.

«Ma arvan, et neid sündmusi tuleb mäletada ja neist lastele rääkida. Kuid olulisem on rakendada kõik jõupingutused selle nimel, et midagi sellist enam ei korduks ja keegi ei langeks enam poliitiliste ambitsioonide ohvriks. Sellele ei aita kaasa parlamentide avaldused ja kaunisõnalised pressiteated. Samamoodi ei tahaks ma seda, et Eesti parlament võtaks 9. mail vastu avalduse võidupüha puhul. Mineviku meenutamine ei peaks toimuma mitte deklaratsioonide vahendusel, vaid kooliõpikutes ning lähedaste keskel,» ütles Korb.

Vladimir Velman põhjendas hääletamata jätmist sellega, et riigikogu põhiseaduskomisjon

Vladimir Velman.

FOTO: SANDER ILVEST/

keeldus lisama avaldusse fakti, et 1941. aastal sattusid küüditatute sekka ka venelased, juudid, tatarlased ja paljud teised Eestis elavad rahvad.

«Me tegime ettepaneku see fakt ära märkida, aga parlament seda ei teinud. Oma valu on ikka kehale lähemal,» märkis Velman.

Dmitri Dmitrijev.

FOTO: Videokaader

Dmitri Dmitrijevi sõnul arutas Keskerakonna fraktsiooni seda küsimust ja toetas seda, kuid tegi ettepaneku viia sinna sisse muudatused. «Hääletusel nägin, et meie ettepanekutega ei oldud arvestatud. Me oleksime tahtnud käsitleda teemat laiemalt, kuna traagiline sündmus puudutas nii eestlasi, kui ka venelasi, juute ja teisi rahvusi,» rääkis Dmitrijev.

Hääletamata jätnud Martin Repinski selgitas, et ta oli hääletuse ajal teel Ida-Virumaale.

Martin Repinski.

FOTO: ERIK PROZES / POSTIMEES/

Ta kinnitas, et kui oleks sel ajal riigikogus olnud, oleks ta avalduse poolt hääletanud.

Riigikogu kodulehel ei olnud märget, et Repinski oleks hääletuse ajal puudunud. Hääletussüsteem näitab, et ta jättis lihtsalt hääletamata. Repinski põhjendas seda asjaoluga, et oli küll riigikogu istungi alguses kohal ja hääletas päevakorra esimest punkti, kuid küüditamiseteemalise hääletuse ajaks oli ta juba saalist lahkunud ja teel Ida-Virumaale.

Olga Ivanova.

FOTO: Jaanus Lensment

Ka Olga Ivanova põhjendas hääletamata jätmist sellega, et pidi sel ajal mujal viibima. «Olin kutsutud Lasnamäele esinema. Ma ei jõudnud küüditamise avalduse hääletuse ajaks tagasi, kuid sellele üritusele ei saanud ma minemata jätta,» ütles Ivanova.

Mihhail Stalnuhhin selgitas, et riigikogu põhiseaduskomisjonis arutati võimalust lisada

Mihhail Stalnuhhin.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

avalduse tekstis ära ka teised rahvused.

«Põhiseaduskomisjon leidis, et mis saab siis, kui küüditatute nimekirjas ka üks sumer ja teda ära ei mainita, siis võib see kõiki teisi sumereid väga sügavalt solvata. See tähendas põhiseaduskomisjoni arvates seda, et kui me mainime avalduses teisi rahvuseid, siis me solvame sellega kedagi,» rääkis Stalnuhhin.

Tema sõnul oli eelnõu algatanud Isamaa ja Res Publica Liidu saadik Mart Nutt küll valmis avalduse teksti teiste rahvustega täiendama, kuid komisjoni enamus otsustas teisiti.

Valeri Korb.

FOTO: SCANPIX

Hääletamata jätnud Valeri Korbilt ei õnnestunud Postimehel täna kommentaari saada.

Riigikogu võttis eile juuniküüditamise 75. aastapäeva puhul vastu avalduse, milles ei ole ühtegi rahvust eraldi mainitud. Avalduse tekst räägib Eesti inimestest ja Eesti elanikest, mis tähendab kõiki siin elavaid inimesi, mitte ainult eestlasi.

«Täna möödub 75 aastat traagilisest päevast, 14. juunist 1941, kui tuhandeid Eesti inimesi tabas kommunistliku Nõukogude võimu verine vägivallaaktsioon. Sellel traagilisel kuupäeval vahistasid okupatsioonivõimu relvastatud esindajad ööpimeduses ja varahommikul rohkem kui 10 000 Eesti elanikku,» seisab riigikogu teisipäevases avalduses.

Avalduses märgiti, et ka 75 aastat hiljem on Eesti inimestel kohustus meeles pidada seda kuupäeva ning vägivalla ohvriks langenute traagilist saatust ja elamata jäänud elu. «Meie moraalne kohustus on totalitaarsete režiimide ohvrite mälestamine ja toimunu kohta teadmise edasikandmine tulevastele põlvedele,» seisab avalduses.   

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud avaldusele kirjutasid alla 27 riigikogu liiget kõigist kuuest fraktsioonist. Avalduse poolt hääletas 83 riigikogu liiget.

Tagasi üles