Galerii: suurõppuse Saber Strike lõpulahing kaitseväe keskpolügoonil

Kaitseväe keskpolügoonil toimus täna rahvusvahelise suurõppuse Saber Strike lõpulahing, kuhu olid kaasatud kõik õppusel osalevad peamised relvaliigid.

Rahvusvaheline õppus Saber Strike kulmineerus täna keskpolügoonil peetud ulatusliku lõpulahinguga, kus keskenduti seni läbiharjutatud maa- ja õhuväeüksuste erinevate lahingelementide läbi harjutamisele.

Õppuse viimane aktiivne päev algas raketisüsteemi HIMARS ja 155mm suurtükkide M777 lahinglaskmistega, millele järgnes strateegilise pommitaja B-52 ülelend ja Eesti, Läti, Soome, Saksa ja Ameerika Ühendriikide üksuste tegevus maastikul, keda toetasid õhust ründekopterid Apache.

«Esimest korda tõid Ameerika liitlased meie strateegilise õhutranspordiga Eestisse raketisüsteemi HIMARS ja osalesid lahinglaskmistel. See, nagu ka strateegilise pommitaja B-52 Eesti õhuruumi toomine on kindel märk Eesti ja Ameerika Ühendriikide väga lähedasest ja erilisest liitlassuhtest,» ütles õppust külastanud kaitseminister Hannes Hanso.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul on Saber Strike Eesti jaoks oluline eelkõige seetõttu, et toob siia meie tugevaima liitlase Ameerika Ühendriikide üksused ja tehnika. «Need, kes ise tahavad midagi julgeoleku tagamiseks ära teha, nendega tahetakse koos harjutada, me näeme seda väga selgelt oma enda õppustel. On väga tähtis, et lisaks Ameerika Ühendriikidele on siin harjutamas ka soomlased, sakslased ja väga paljud Euroopa riigid,» lisas Terras.

Terrase hinnangul läks õppus kindlasti korda. «See oli muljetavaldav ning võime kindlad olla, et oleme liitlastega võrdsed», kommenteeris ta.

Samuti ei usu kaitseväe juhataja, et õppuse näol oleks tegemist provokatsiooniga Venemaale. "Me oleme näinud viimastel aastatel Venemaa õppusi, kus osaleb 100 000 ja rohkem inimest. Meie õppus on normaalne ja iga-aastane, mis kestab juba 6 aastat. Ukrainas ja Gruusias õppusi ei tehtud ning see lõppes sissetungiga. Terras toonitas, et igasuguse provokatsiooni ära hoidmiseks tuleb selliseid õppusi korraldada.

Kindralmajor Timothy McGuire'i sõnul oleme me liitlastena hästi ettevalmistatud selleks, et kindlustada euroopa rahu, stabiilsus ja turvalisus.

Õppuse esimeses faasis harjutasid osalevad üksused 1. jalaväebrigaadi ja Ühendriikide maaväe 2. ratsaväerügemendi võitlejad kaitseväe ründeobjektide hõivamist, maa- ja õhuväeüksuste koostööd ning ühendtule integreerimist lahingutegevusse. Õppuse teises faasis viidi läbi ühendrelvaliikide laskeharjutused lahingmoonaga.

Õppusele eelnes Dragoon Ride nime kandev motoriseeritud rännak, mille eesmärgiks oli harjutada Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi soomusüksuste kiiret siirmist läbi Euroopa.

Suurtükiväe esimese leitnandi David Downingu sõnul oli see sõduritele suurepärane võimalus näidata oma võimekust manööverdada tehnika Saksamaalt Eestisse. «See on minu teada pärast Teist maailmasõda suurim konvoi, mis läbinud nii pika teekonna,» lisas Downing.

Õppusest Saber Strike võttis osa ligi 10 000 sõdurit 13 NATO liitlas- ja partnerriigist. Osalevad üksused jaotusid kolme Balti riigi vahel, Eestis keskendus tegevus kaitseväe keskpolügoonile, Tapale ja Ämarisse ning hõlmas üle 2000 Eesti ja liitlas- ning partnerriikide kaitseväelase.

Õppuse Eestis toimuvast osast võtsid osa Eesti, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Soome, Läti, Poola, Horvaatia ja Sloveenia kaitseväelased.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles