Reformierakond piirdub pisilubadustega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmistel valimistel lubas Reformierakond viia Eesti viie jõukama Euroopa riigi sekka.
Eelmistel valimistel lubas Reformierakond viia Eesti viie jõukama Euroopa riigi sekka. Foto: Peeter Langovits

Reformierakond ei võta seekord väga palju riske, ütleb Tartu Ülikooli majanduspoliitika õppetooli juhataja professor Jüri Sepp.

Sepp sõnab, et Reformierakonna programm ei ole ehk võimalikest parim. «Aga vähemalt ei pea kartma, et Reformierakond riigi pankrotti ajab.» Mõne teise erakonna kohta seda öelda ei saa.

Nagu nende suure konkurendi Keskerakonna puhul keerlevad ka Reformierakonna lubadused majanduse ümber. See on loogiline valik, kui arvestada, et ka inimeste ootused 2011. aastal on eelkõige seotud majandusega; seda näitas hiljutine Postimehe tellitud küsitlus.

Reformierakond on seekord loobunud suurtest ja väga konkreetsetest lubadustest ja pakub pigem terve hulga pisemaid muudatusi.

Reformierakonna arvates on Eesti majanduse ja ühiskonna korraldamise põhireeglid paigas, muuta pole vaja ja pole vaja ka lisada midagi grandioosset. Küll aga lubatakse teha väiksemaid parandusi.

Kui küsida majandusanalüütikutelt ja teadlastelt, eriti noorema põlvkonna käest arvamust Reformierakonna kohta, siis on Reformierakonna lubadused ehk kõige realistlikumad ja kõige enam kooskõlas majandusteoorias väljendatud teadmistega.

Kuid enamik neid analüütikuid lisab ka möönduse, et Reformierakond on liiga jäik ja dogmaatiline.

Majandusteadus võib anda üldsuuna, kuid ei anna konkreetseid vastuseid ja jätab detailides palju küsimusi arutelu alla. Arutelu aga ei paista Reformierakonnale sobivat.

Uurimiskeskuse Centar majandusanalüütik Janno Järve: «Järgmise nelja aasta probleem Reformierakonnaga seoses on see, kas nad tahavad üldse kuulata kedagi teist peale iseenda.»

Reformierakond

Põhilubadused
•    Stabiilne majanduskasv
Tulumaksumäära vähendamine koos maksuvaba miinimumi tõstmisega, töötuskindlustusmaksu määra vähendamine.
•    Peredele Põhjamaade kvaliteediga haridus, tervishoid ja turvalisus
Tulemustepõhine rahastamine kõrghariduses, vabatahtliku tervisekindlustuse võimaluste suurendamine.
•    Sissetulekute kasv ja pensionitõus
Tööjõumaksude vähendamine, stabiilne pensionitõus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles