Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2016/06/21/5531255t1h2e17.jpg)
Geenid mõjutavad inimese haridusedu muude teguritega võrreldes nii palju rohkem, et tegelikult pole vahet, missuguses koolis käia või millises kodus üles kasvada, ütleb üks maailma olulisemaid geenimõju uurijaid Robert Plomin. Tema uuringud kaksikutega näitavad lausa, et geenid mõjutavad intelligentsust rohkem kui 50 protsendi ulatuses. Seega peaksid Plomini arvates lapsevanemad võsukeste kasvatamisel üle muretsemise asemel vabamalt võtma: võimet last suuresti mõjutada neil nagunii ei ole.
- Te olete viimasel ajal rääkinud väga palju sellest, et peaksime personaalmeditsiini tüüpi lähenemist üle viima haridusse: geenide järgi näeksime kohe laste nõrkusi ja tugevusi ning saaksime keskkonda vastavalt geenidele kohandada. Kas see kusagil ka juba praktikas nii toimub?