L, 3.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Joobes juhi autosse istunud kaasreisijat ootab tulevikus rahatrahv

Andres Einmann
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Joobes juhi autosse istunud kaasreisijat ootab tulevikus rahatrahv
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 16
Roolijoodik.
Roolijoodik. Foto: Eero Vabamägi

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi muutub tulevikus karistatavaks joobes juhi autos sõitmine. Eelnõu järgi võib joobes juhi autosse istunud kaasreisijat karistada kuni kümne trahviühiku ehk kuni 40 euro suuruse trahviga.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja rõhutas, et politseil ei saa olema kohustus selliste rikkumiste puhul rahatrahvi määrata ja piirduda saab ka vaid hoiatusega.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on tegemist põhimõttelise hoiakute muutmisega ühiskonnas.

«Kui siiani on peatähelepanu pööratud üksnes juhile, siis tegelikult ka teistel inimestel, kõrvalistujatel, on vastutus võimalike traagiliste tagajärgede ees, mida ebakaine juht võib põhjustada. Purjus juhi autosse istumise keelu eesmärk on säästa inimelusid, soov muuta ühiskonna hoiakut joobes juhtide osas senisest oluliselt tõrjuvamaks,» rääkis Reinsalu.

Kui juht tekitab inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse või surma seoses sellega, et ta istus rooli kriminaalses joobes, on talle tulevikus võimalik mõista karmim karistus. Samuti on karmim karistus ette nähtud korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning sellise korduva rikkumise eest oleks edaspidi kohustuslik ka osaline reaalne vangistus. Eelnõu näeb ette ka kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise korduvalt kriminaalses joobes sõidukijuhtimise korral.

Karistuste karmistamise kõrval tehakse ettevalmistusi ka selleks, et igale joobes juhile leida just selline mõjutusvahendite komplekt, mis aitaks uusi rikkumisi ennetada.

Reinsalu sõnul on oluline ka inimeste aitamine alkoholiga piiri pidamises ja sõltuvusest vabanemisel. «Selles osas plaanime tihedamat koostööd tervishoiusüsteemi asutustega ning tahame muuta praktikat ka vangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisel,» ütles Reinsalu.

«Mõistlik on ka see, et esmakordsetele rikkujatele luuakse võimalus väärteokaristusest tingimisi vabanemiseks ja juhtimisõiguse teatud tingimustel säilitamiseks, et motiveerida neid tulevikus enam purjus peaga rooli mitte istuma. Seda juhul, kui süüdlane on nõus läbima vastava sotsiaalprogrammi või minema ravile. Korduvalt kriminaalses joobes rooli istunud sõidukijuhid peavad läbima ka täiendava tervisekontrolli, mille tulemustest sõltub, kas juhtimisõigus taastatakse või mitte,» selgitas minister.

Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 2015. aastal 14 inimest ehk viiendik kõigist hukkunutest. Samas võib üks joobes juhi põhjustatud liiklusõnnetus põhjustada korraga nelja inimese hukkumise, nagu juhtus 2013. aastal Haapsalu lähedal või 2015. aasta augustis Tartumaal.

Eestis tabatakse aastas ligi kolm tuhat kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks samapalju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri ehk alla 1,5 promilli. Tõsiasi on see, et politsei teostatava järelevalve käigus suudetakse siiski tabada vaid väike osa rikkujatest. Arvestuslikult on Eestimaa teedel igapäevaselt üks kuni neli tuhat alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas keskmiselt 10–30 juhti ehk hinnanguliselt üks kuni kaks protsenti rikkujatest kõrvaldatakse liiklusest.

Märksõnad
Tagasi üles