/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Edgar Savisaare kriminaalmenetluses on pooleli kentsakas jant riigisaladust sisaldava kõvaketta üle, mille kohus on riigiprokuratuuri näpuka tõttu käskinud Savisaarele tagastada. Kuigi prokuratuur on lubanud otsuse vaidlustada, seisab määrusel, et otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
Möödunud nädalal tegi Harju maakohtu eeluurimiskohtunik otsuse, et Savisaare Hundisilma talust läbiotsimise käigus ära võetud turvakaamera salvestis tuleb talle tagastada. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu, seisab otsuses. Samal ajal on riigiprokuratuur kinnitanud, et vaidlustab määruse ja pole kõvaketast Savisaarele tagastanud.
Nimelt sisaldavat see riigisaladust – jäädvustatud on katmata nägudega kaitsepolitseinikud, kes otsivad 22. septembril 2015 läbi Hundisilma talu. See on päev, kui Edgar Savisaar kahtlustatavana kinni peeti.
Prokuratuur otsustas, et kui selle päeva materjalid kõvakettalt kustutatakse, võib Savisaar selle enda käsutusse saada, kuid märkis määrusesse hoopis 22.09 2016.
«Kuivõrd riigiprokuratuur on otsustanud kustutada tulevikus 22.09.2016 tekkiva salvestuse (ei saa välistada, et sel kuupäeval toimub läbiotsimine), puudub kohtul käesoleval hetkel võimalus anda hinnangut sellele, kas tulevikus 22.09.2016 tekkival salvestisel olev teave sisaldab salajasel tasemel riigisaladust,» seisab kohtumääruses, kus teemat analüüsitakse kokku üheksal leheküljel.
Seejuures peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu, et selline näpukas on riigiprokuratuurist läinud läbi kahel korral. Esmalt on tuleviku salvestise kustutamist nõudnud riigiprokurör (8. aprilli määrusega), seejärel ka juhtiv riigiprokurör (30. mai määrus).
«Kuivõrd prokuratuuri määruste kohaselt tuleb tagastada kõvaketas pärast seda, kui sealt on kustutatud 22.09.2016 salvestatud teave ja kuivõrd salvestatav teave ei ole käesoleval hetkel kõvakettal olemas, puudub prokuratuuril hetkel alus mitte tagastada Savisaarele läbiotsimise käigus ära võetud kõvaketas muutmata kujul, mistõttu tuleb rahuldada kaitsjate taotlus,» seisab otsuses.
Nii pole kohus sisuliselt analüüsinud, kas katmata nägudega kapo kriminaalmenetlejad on riigisaladus või mitte. Tegelikult käib ju vaidlus selle üle.
Prokuratuur leiab, et on. Kaitsepolitseiamet täidab tõesti kahte funktsiooni, olles üheaegselt nii julgeolekuasutus kui ka uurimisasutus kriminaalmenetluses. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus ütleb, julgeolekuasutuse riigisaladus on ka asutuse «struktuuriüksusi, koosseisu ja nende ülesandeid kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut». Riigiprokuratuur leidis, et olenemata sellest, et läbiotsimise puhul on tegemist kriminaalmenetlusliku toiminguga, on tegu ikkagi ühtede ja samade ametnikega, kes täidavad kahte funktsiooni.
Savisaare kaitsjad Oliver Nääs ja Üllar Talviste asja nii ei näe – kriminaalmenetlust läbi viies ei teosta kapo julgeolekuasutuse ülesandeid, vaid uurimisasutuse ülesandeid kriminaalasja kohtueelse menetlejana. «Üheski seaduses, mis kriminaalmenetlust reguleerib, pole sätet, mis ütleks, et menetlejaid võib salastada,» vaidleb Nääs, kelle sõnul on enamikes riikides vastuluure ja kriminaaluurimine lahutatud ning sellist vaidlust tekkida ei saagi.
Prokuratuur leiab aga, et seaduse järgi on kaitsepolitsei julgeolekuasutus ning kriminaalmenetlust läbi viies seda staatust ei mineta.
«Kui näod on riigisaladus, siis mina vaatasin neid (läbiotsimise päeval – toim.) , Edgar Savisaar vaatas, Üllar Talviste vaatas, aga meil kellelgi ei ole riigisaladuse luba,» vaidles Nääs, kelle arvates oleksid kapo töötajad pidanud ise tol päeval ettevaatlikumad olema, kuna Hundisilmal oli kohal kogu meedia.
Kuna Nääs peab vaidlust riigiprokuratuuri ja kaitsepolitseiga jaburaks, arvab ta, et salvestisel võib olla midagi, mida riigiasutused tahavad varjata. Riigiprokuratuur on aga teinud Nääsile ettepaneku tulla salvestist kaitsepolitsei ruumidesse vaatama. Sellest on aga kaitsjad keeldunud.
«Ma ei taha, et nad seda kuidagi käitlevad, ühendavad oma seadmetega. Äkki see hävineb selle käigus. Elus on juhtunud palju kummalist ja viimane asi, mida ma tahan, on see, et kettal olev teave hävineks,» põhjendas Nääs, kes lisas, et praegu on prokuratuur otsustanud kohtumäärust, mis edasikaebamisele ei kuulu, eirata ning ühtegi sunnimehhanismi selleks puhuks olemas ei ole.
«Ma ei saa minna kohtutäituri juurde ja öelda, et minge nõudke kaitsepolitseilt see jõuga välja.»
Riigiprokuratuuri avalike suhete juht Ilmar Kahro kinnitas, et prokuratuur ikkagi vaidlustab kohtumääruse leides, et kaitsjate ja prokuratuuri vahelise vaidluse tuum ei saanud määrusega lahendatud. «Lahendamata jäi küsimus, kuidas tagastada kahtlustatavale kõvaketas ilma, et õiguskaitseasutused avalikustaks samal ajal riigisaladust. Kohtumäärus sellele küsimusele vastust ei andnud,» nentis Kahro.
Ta lisas, et teatud juhtudel on võimalik ka sellist eeluurimiskohtuniku määrust edasi kaevata. «Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemalt märkinud, et ka sellist määrust, mis küll formaalselt määruskaebe korras vaidlustatav ei ole, ei saa jõusse jätta, kui see on sisuliselt õigustühine,» selgitas Kahro, kes lisas, et edasikaebamisele formaalselt mitte kuuluvaid kohtumäärusi on ka varasemalt Eesti kohtupraktikas edukalt edasi kaevatud, seda nii kaitsjate kui prokuröride poolt.
Riigiprokuratuur andis Savisaare kriminaalasja kaitsjatele ka lisaaega materjalidega tutvumiseks ja taotluste esitamiseks.
Esialgu teatati 24. mail, et aega antakse 28. juunini, mis on tavapärasemast pikem aeg. Seadus näeb tutvumiseks ette kümme päeva (enne kui prokurör süüdistuse kohtule edastab) ning kui kaitsjad soovivad seda aega pikendada, tuleb esitada taotlus. Seekord tegi prokuratuur erandi ning määras ise pikema aja.
Kolme kahtlustatava kaitsjad taotlesid aga veel lisaaega, viidates kriminaalasja mahule ja keerukusele. Kaitsjad palusid lisaaega augusti alguseni või keskpaigani. Eile nõustus prokuratuur pikendada tutvumiseks ja taotluste esitamiseks mõeldud aega kuni 1. augustini, kinnitas Kahro.