Presidendikandidaat Allar Jõks leiab, et uue tasakaalupunkti leidmiseks ja doominoefekti vältimiseks peab Euroopa Liit olema valmis aluslepingute muutmiseks.
Jõks: EL peab doominoefekti vältimiseks olema valmis aluslepinguid muutma (2)
/nginx/o/2017/02/17/6350917t1h5bc5.jpg)
24. juuni 2016, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendkuningriigi lahkumist saab võrrelda lahutusega. Ka lahutuse puhul on mõlemal poolel põhjust peeglisse vaadata ja tänitamine paremat tulevikku ei loo. UK ja Euroopa Liidu suhte tulevik sõltub sellest, kuidas UK tunnustab nö Euroopa Liidu nelja põhivabaduse kehtivust – kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine.
Doominoefekti vältimiseks tuleb EL-l olla valmis aluslepingute muutmiseks, et leida uus tasakaalupunkt skaalal rohkem/vähem Euroopa Liitu. Aluslepingute muudatuste jõustamine Eestis ilma rahvahääletuseta oleks aga vastuolus põhiseaduse kaitseklausliga.
Nagu selgitas riigikohus Euroopa stabiilsusmehhanismi kohtuasjas, ei andnud rahvas 2003. aasta septembris Euroopa Liiduga ühinemiseks korraldatud rahvahääletusel volitust piiramatult delegeerida Eesti pädevust Euroopa Liidule. Seetõttu peab eeskätt riigikogu iga Euroopa Liidu aluslepingu muutmisel, samuti uue aluslepingu sõlmimisel eraldi läbi arutama ja otsustama, kas Euroopa Liidu aluslepingu muudatus või uus alusleping toob kaasa sügavama Euroopa Liidu lõimumisprotsessi ja sellest tuleneva Eesti pädevuste täiendava delegeerimise Euroopa Liidule, seega ka põhiseaduse põhimõtete ulatuslikuma riive.
Kui selgub, et Euroopa Liidu uus alusleping või aluslepingu muutmine toob kaasa Eesti pädevuste ulatuslikuma delegeerimise Euroopa Liidule ning põhiseaduse ulatuslikuma riive, on selleks vaja küsida kõrgema võimu kandjalt ehk rahvalt nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust.
Lähiaastatel on Eesti suurimaks väljakutseks tagada EL reformimisel muudatuste kooskõla meie põhiseaduse aluspõhimõtetega. Eesti ei peaks jääma pealtvaatajaks vaid aktiivselt kaasa rääkima Euroopa Liidu konstitutsioonilises ülesehitamises. Eesti EL eesistumine annab selleks suurepärase võimaluse.