Miks ei saa me esmaspäeva töölt vabaks, kui riigipüha langeb nädalavahetusele?

Kui nii mõneski riigis saab töötaja esmaspäeval puhata, kui püha nädalavahetusele langeb, siis Eestis nii ei ole.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kui nii mõneski riigis lükatakse nädalavahetusele langenud riigipüha edasi ning tööl käiv inimene saab seetõttu esmaspäeva vabaks, siis Eestis ei ole valitsus seni selleks põhjust näinud.

Aeg-ajalt kerkib ikka üles küsimus, kas juhul, kui mõni riigipüha langeb nädalavahetusele, ei võiks püha n-ö edasi lükata ning selle asemel töötajatele hoopis vaba esmaspäev anda. Nii on paljudes riikides, sealhulgas Suurbritannias, Luksemburgis ja Venemaal.

Näiteks Uus-Meremaal on selliste pühade kohta oma väljendki - Mondayised holiday. Sellised pühad on näiteks jõulud ja aastavahetus. Kui viimane langeb nädalavahetusele, saab töötaja, kes nädalavahetusel töötama ei pea, esmaspäeva või teisipäeva vabaks.

Ka Eestis tänavu tulevad riigipühad langevad just nädalavahetusele: augustikuine taasiseseisvumispäev on laupäeval, ka jõulupühad langevad just laupäevale ja pühapäevale.

Sama teema üle arutlesid möödunud nädalavahetusel Kuku raadio saates ka riigikogu liige Kalle Muuli (IRL) ja ajakirjanik Anvar Samost. Muuli sõnul pooldaks ta seda, kui nädalavahetusele langenud riigipüha tähendaks töötajale vaba esmaspäeva.

«Minu meelest on see mõistlik,» sõnas Muuli. «Teatud suuremad puhkepausid ränga töö ajal on igati asjakohased.»

«Tegelikult peaks sedapidi vaatama, et inimesed saaksid igal juhul kätte need riigipühad, mis on seaduseandja poolt ette nähtud, sõltumata sellest, kas need on nädalavahetusel või mitte,» lisas Muuli.

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika valdkonna asekantsler Kai Härmand meenutas, et ministeeriumis oli puhkepäevade küsimus viimati arutusel mõni aasta tagasi, kui valmistati ette avaliku teenistuse seadust, mis hakkas kehtima 2013. aasta kevadel.

Tõsisemalt arutleti selle üle, kas tööandja võiks saamata puhkpäeva kuidagi kompenseerida. «Ühest küljest saab tööandja seda alati ise teha,» ütles Härmand Postimehele. «Nii palju kui mina tean, siis paljud tööandjad seda ka kasutavad.»

Just see, et tööandjal on vabad käed ise otsustada ongi seni olnud põhiline argument, miks ei ole mõtet puhkepäevade regulatsiooni ümber vaadata.

«Kindlasti oleks sel oma mõju ka majandusele,» lisas Härmand, juhtides tähelepanu sellele, et riigipühal töötamine tähendab tööandjale üldjuhul topelttasu maksmist töötajale. Kui suur see majanduslik mõju aga olla võiks, on väga raske hinnata.

Ka kümmekond aastat tagasi jõudis valitsuse töölauale opositsioonipoliitikute samalaadne eelnõu, mis võimaldanuks nädalavahetusele langevale riigipühale järgneva tööpäeva puhkepäevaks muuta. Valitsus toona eelnõu siiski ei toetanud.

«Tõsise teemana see laual ei ole,» võttis Härmand teema täna kokku. See tähendab, et vähemalt lähiajal ei ole tõenäoliselt oodata, et nädalavahetusele langenud riigipüha esmaspäeval vaba päeva annaks.

Tagasi üles