/nginx/o/2013/10/17/2553462t1hde64.jpg)
Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust võib tõsta Eesti eesistumisaja ettepoole ja seda ka pikendada.
Brexit võib Eesti EL eesistumise aega ettepoole tuua
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
27. juuni 2016, 12:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võimalus, et meie eesistumine ettepoole tuuakse, on üsna terendav,» ütles riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Piret Lilleväli.
Lilleväli ütles, et täna veel selgust selles pole, küll aga peaksime targemad olema pärast homset Euroopa Ülemkogu, kus arutatakse Suurbritannia lahkumisele järgnevaid samme. Samuti arutab täna valitsus, mis seisukohtadega homsele ülemkogule minna.
Ühtlasi võib see tähendada, et Eesti eesistumisaega pikendatakse. «Sellist varianti õiguslikult praegu ei ole, aga erakorralised olukorrad tekitavad ka erakorralisi lahendusi,» märkis Lilleväli. Samas ei tahtnud ta spekuleerida, mida see Eestile tähendaks.
Ühendkuningriigi eesistumine peaks 2007. aasta otsuse järgi olema 2017. aasta teisel poolaastal, Eesti kord on 2018. aasta esimene poolaasta.
Nõukogu eesistumise järjekord on pandud paika 1.1.2007 otsusega. Selle lisas on määratud eesistumise järjekord kuni 2020 aastani. Otsuse kohaselt võib nõukogu asjaomaste liikmesriikide ettepaneku põhjal ühehäälselt otsustada, et liikmesriik täidab eesistuja ametikoha muul ajavahemikul kui sellel, mis tuleneb lisas kehtestatud järjekorrast. Samas ei ole 2007. aasta otsus disainitud silmas pidades liikmesriigi lahkumist, seetõttu on teoreetiliselt võimalik ka uue järekorra loomine ülemkogus kvalifitseeritud häälteeenamisega.