Pedofiilias kahtlustatava taust jäi kontrollita

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Toomas Maarand tegutses aastaid skaudiliikumises ja EELK diakonina.

FOTO: Erakogu

Laste ahistamises kahtlustatava endise skaudijuhi ja hingekarjase Toomas Maarandi (49) juhtum tõi taas päevakorda karistusregistri avalikustamise küsimuse.

Niipea kui skaudid kuulsid, et Maarandi vastu on algatatud kriminaaluurimine, peatati tema liikmelisus ja tegevus Läänemaa skautide maleva juhina.

«Skaudiüksusega sai kohe informeeritud ka lapsevanemaid, kellelt seni ei ole mingit tagasisidet tulnud,» rääkis praegu Lääne skautide maleva juhi kohuseid täitev Heikki Mutso.

Liikmelisus on Maarandil peatatud ka tegevus Eesti Evangeelses Luterlikus Kiriku (EELK) diakonina Mihkli kirikus Pärnumaal. Seal töötas mees alates 1999. aastast.

EELK konsistooriumi avalike suhete esindaja Arho Tuhkru sõnul mees väikese liikmeskonnaga koguduses otseselt noortega või lastega kokku ei puutunud.

«Võrreldes skautidega oli tal kirikus tunduvalt väiksem võimalus lastega kokku puutuda,» ütles EELK esindaja ja lisas, et ka pärast uurimise algatamist ei ole ükski korrakaitsja kiriku poole pöördunud. Seoses uurimise algatamisega kustutati Maarand vaimulike nimekirjast mullu isikliku avalduse põhjal.

«Kui me oleks seda (Maarandi tausta – toim) varem teadnud, ei oleks ta kindlasti skautide juht olnud,» sõnas Mutso ja lisas, et praegune juhtum on ülikeeruline. «Samas peame keskenduma nii tegevuse jätkamisele kui ka turvalisust tagavate meetmete edasisele parendamisele.»

Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Jüri Pikma on kinnitanud, et Maarandi suhtes on alustatud kriminaalmenetlus seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude osas.

Selliste kuritegude eest on meest juba paarkümmend aastat tagasi karistatud ja siis kaotas ta töö kooliõpetajana. Toona teenis Maarand leiba Pärnumaal Koonga põhikoolis õpetajana, kus ta töötas 1982. aastal ja aastatel 1988–1990.

1990. aastate alguses alustas Maarand tööd Eesti skautide ühenduses vabatahtlikuna. Mut­so sõnul jättis ta seni endast mulje kui põhimõttekindlast inimesest. Lääne skautide maleva juhi kohusetäitja lisas, et Maarandi osas ei ole tema skaudijuhiks olemise perioodil laekunud ühtegi kaebust ei noortelt ega lapsevanematelt.

«Meil on olnud ühiseid suuremaid laagreid, näiteks sügisretked,» rääkis Mutso. «Oleme olnud koos laagrites ja ei ole kordagi mitte midagi kahtlust tekitavat märganud. Elame koos telkides, oleme lähestikku. Me kõik näeme, kes mida teeb.»

Lääne malevasse, mille juht Maarand oli, kuulub ligikaudu 250 6–26-aastast skauti.

Küsimusele, kui hoolikalt kontrollitakse skaudijuhtide tausta, vastas Mutso, et otseseid fakte või inimese tagapõhja intensiivsemalt kontrollida on väga raske, kuna skaudid on vabatahtlikud ning mingit ametlikku töölepingut vabatahtliku ametiga ei kaasne – taustakontrolli paberi saab tuua vaid inimene ise. Karistusregistrist järele vaadata, kes millega hakkama on saanud, teistel juhtidel õigust ei ole.

Siiani aga ei ole ka juhiametisse astuvalt inimeselt taustakontrollipaberit tungivalt nõutud, vaid piirdutud on loengutega eetikast ning lastega suhtlemise reeglitest. Viimased on kirjas ka skautijuhtide eetikakoodeksis.

Skautide avalike suhete juht Kristjan Pomm ütles, et nad teadvustavad vastutust, mida noorteorganisatsioonina kannavad ja teevad omalt poolt parima, et juhtumist õppida.

«Oleme täpsustamas oma õigusi kontrollida inimeste tausta, milleks oleme pöördunud ka karistusregistri poole,» rääkis ta ning lisas, et üheks võimalikuks rakenduseks saab olla ka see, et edaspidi paluvad nad kõigil oma vabatahtlikel esitada organisatsioonile ametlik kinnitus sobivuse kohta noortega töötamiseks.

Tagasi üles