Loomatervishoiu büroo juhataja: ilmselt tuleb seakatku puhanguid veel
1. juuli 2016, 15:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõgevamaal avastati ühest farmist sigade Aafrika katk ning teises ettevõttes on katku kahtlus. Kõiki koldest kümne kilomeetri raadiuses olevaid farme kontrollitakse, kuid uuteks puhanguteks tuleb valmis olla.
Loomatervishoiu büroo juhataja Ainike Nõmmisto sõnul moodustas VTA (Veterinaar- ja toiduamet) taudipunkti ümber kolme kilomeetri raadiuses ohustatud tsooni, kus farmid kontrollitakse järgmise seitsme päeva jooksul. Selle ümber on kümne kilomeetri raadiuses järelvalvetsoon, kust ka proovid võetakse. Maikuu registriandmete põhjal on ohustatud tsoonis neli farmi.
Nõmmisto ütles, et kui vaadata Poola, Leedu ja Läti kogemust, võib uusi puhanguid veel tulla. «Loodame, et neid pole 18 nagu eelmisel aastal, et saame vähemaga. Juulis ja augustis on oodata kõige suuremat nakkuse levikut. Seda just ka seetõttu, et hakatakse rohkem metsas, kus inimese ja metssea teed ristuvad, liikuma,» lisas ta.
Eile andis loomaomanik Jõgevamaalt Puurmanni vallast teada, et üks tema kuuest seast on hukkunud. Proovidest selgus, et tegemist on sigade Aafrika katkuga ning ka ülejäänud loomad hukati.
VTA kolmanda tsooni piiri, kus ka taudikolle asub, hetkel laiendama ei hakka.
Taudipunktis kehtestasime karantiini ning loomad hukati, kinnitas VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda. Hetkel uuritakse, kuidas haigustekitaja farmi pääses, lõplik hinnang saabub kümne päeva jooksul.
Kalda toonitas, et loomapidajad peavad põhjalikult bioturvalisuse nõuetest nii farmis kui metsas toimetamisel kinni pidama. Kalda sõnul on praeguse juhtumi läbi oluline mõista kuivõrd suurt vastutust kõik loomapidajad, ka väiksed farmid, kannavad. Tähtis on ka kiire kommunikatsioon, mis praeguse juhtumi puhul hästi toimis, lisas ta.
Nõmmisto sõnul suurem osa seakasvajatatest nõudeid järgib, inimesed saavad aru, et need pole kellegi kiusamiseks. Ta jätkas: «Igaüks peaks ise oma majapidamise üle vaatama ja leidma need kohad, kust nakkus võiks sisse pääseda ning nendega siis tegelema.» Samas ta kardab, et on ka neid, kes nõudeid ei täida.
Metssigade küttimismahte hetkel ei muudeta.