/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
Neljapäeval esitas riigihalduse minister valitsusele 700 lehekülje paksuse riigi ülesannete analüüsi. Dokumendist selgub, et lisaks maavalitsuste kaotamisele koondatakse tulevikus kokku euroraha jagavad asutused nagu EAS, SA Innove, SA Archimedes, Kredex ja KIK.
Kuigi Eesti avalikus sektoris töötab 135 000 inimest, toimib riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul riik hästi ja ka rahvusvahelises võrdluses pole meil häbenemiseks põhjust. Samas pole riigireformist pääsu, sest lisaks Eesti rahvaarvule vähenevad Euroopa Liidu toetused pärast 2020. aastat tervelt miljardi euro võrra.
Et mitte uisapäisa rapsima hakata, pani rahandusministeerium kokku analüüsi, mille põhjal riiki reformida. 700-leheküljelises dokumendis pöörati tähelepanu kümnele teemale.
Maavalitsused – praeguse plaani järgi suletaks maavalitsused 2018. aasta alguses ning nende ülesanded jaotataks loodava regionaalameti, kohalike omavalitsuste ja ministeeriumitele alluvate asutuste vahel. Nii langeks regionaalameti õlule näiteks abielude sõlmimine ja lahutamine, linnaruumi ja regiooni arengu planeerimine ning riigimajade haldamine.
Kuna pärast maavalitsuste sulgemist jääb ruumi üle, koondataks sinna maakonnas paiknevad riigiasutused ja osa loodavatest kaugtöökohtadest. 3000 kaugtöökohta võimaldavad näiteks Võrus elaval inimesel töötada Võru riigimajas ja seda kasvõi Tallinnas asuva ministeeriumi jaoks.
Oluline on ka märkida, et 3000 kaugtöökoha loomine ei tähenda avaliku sektori paisutamist 3000 inimese võrra. Kuna Tallinnas paikneb 24 803 keskvalitsuse (ministeeriumid, inspektsioonid, muuseumid, teatrid, äriühingud, ülikoolid jne) töötajat, on kagutöökohtade rajamise mõte töökohtade hoidmine maapiirkondades.
Eelnevaga haakub ka riigiasutuste välja viimine pealinnast. Õnneks või kahjuks on praegu teada ainult see, milliseid asutusi Tallinnast välja ei viida. Sellisteks on näiteks ministeeriumid, mis peavad suhtlema pidevalt valitsuse ja riigikoguga, samuti kohtud ja ülikoolid, mis ei pruugi uues asukohas leida spetsiifilist tööjõudu ja eriotstarbeliste hoonetega seotud asutused nagu teatrid ja muuseumid, aga ka suuri investeeringuid teinud haiglad. Samuti ei ole plaanis Lõuna-Eestisse kolida näiteks Põhja prefektuuris töötavaid politseinikke.
Euroraha jagajad – Eestis jagab euroraha kokku üheksa organisatsiooni: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, SA Innove, SA Archimedes, KredEx, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Infosüsteemi Amet, Tehnilise Järelevalve Amet, Rahandusministeerium ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.
Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul on seda liiga palju. «Üheksa erinevat asutust tähendab üheksa erinevat IT-süsteemi, regulatsiooni, taotluskeskkonda ja eurorahade kasutamise tõlgendust.» Lahendusena soovitakse koondada raha jagamine ühte asutusse, mis bürokraatide keeles kannab nimetust «keskne rakendusüksus».
Teine põhjus euroraha jagajate ühte koondamiseks seisneb Aasa sõnul selles, et Euroopa Liidu uuel perioodil saab Eesti senise 3,5 miljardi euro asemel hinnanguliselt miljard vähem struktuuritoetusi. Sellega väheneb ka summa, mida saab kulutada eurorahade jagamise administreerimiseks.
Euroraha jagajatega samas suunas areneb ka ettevõtjate toetamine – ühendada tuleks EASi, SA Eesti Teadusagentuur, SA Archimedes ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse ja innovatsiooniga seotud funktsioonid. 2017. aastaks peaks finantsinstrumendid ühte kappi panema aga KredEx ja Maaelu Edendamise Sihtasutus.
Transpordi ja maavarade puhul soovitab rahandusministeeriumi analüüs luua uued asutused. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse peaks tekkima riiklik geoloogiateenistus, mis hakkaks tegelema maavarade uurimisega. Seoses sellega ei välistanud Aas isegi fosforiidi uurimist. «Üks asi on kaevandamine ja teine on maavarade kaardistamine ja uurimine. Teadmiste vastu ei saa kellelgi midagi olla,» selgitas ta.
Mis puudutab transpordi korraldamist, siis diplomaatiliselt väljendunud Aasa sõnul on selles valdkonnas «palju töökorralduslikke puudujääke». Käed on «õlised» nii MKMil, Maanteeametil, kohalikel omavalitsustel ja 15 maavalitsusel.
Aasa sõnul tuleks luua transpordiamet, mis suudaks erinevad transpordiliigid ühte siduda nii, et bussilt tulles ootaks inimest rong või vastupidi. Samuti tuleks vaadata suuremaid regioone kui üks maakond.
Rahandusministeeriumi analüüsi kümne fookusteema hulgas olid ka muuseumid. Kuigi Eesti oli 2014. aasta andmete järgi Euroopas esimene muuseumikülastuste poolest, töötab meie muuseumides 100 000 inimese kohta peaaegu kaks korda rohkem inimesi kui Soomes. Kuna muuseume kuulub riigile ja avaõiguslikele isikutele, aga on ka munitsipaal- ja eramuuseume, siis on plaanis muuta neid sihtasutusteks, korrastada muuseumivõrku ja anda neid üle kohalikele omavalitsustele.
Ülejäänud kolm teemat puudutavad aga otseselt riigiasutuste siseelu. Info- ja kommunikatsioonivaldkonna puhul heitis rahandusministeeriumi analüüs ette seda, et arvutite ja tarkvara hinnad erinevad riigiasutuste lõikes kordades. Nelja ministeeriumi koondava megaministeeriumi puhul soovitati ühiselt korraldada haldusteenistus, dokumendihaldussüsteem, õigusteenindus ja personali puudutav ning tervishoius toodi välja vähene sünergia ja dubleerimine. Lahenduseks peaks olema ravimite hinnastamise ja hüvitamise menetlemise viimine haigekassa alla ning ravimite ja vaktsiinide hankimise ära viimine Sotsiaalministeeriumist.
Ideest teostuseni
Eelkirjeldatud teemasid hakkab valitsus alates augustist ükshaaval läbi arutama, kuid probleeme võivad tekitada koalitsioonierakondade erinevad nägemused ja lõpuks võib riigikogu praegused plaanid peapeale keerata.
Riigireformi tegemise võib keerukamaks muuta ka võimalus, et Euroopa Liidust defenestreerumise plusse-miinuseid vaagiv Suurbritannia loobub Euroopa Liidu eesistujamaa staatusest ning Eesti peab selle rolli plaanitust varem enda kanda võtma. Eesistumise ja riigireformi toimumine samal ajal tähendaks pehmelt öeldult ülekoormatud ametnikke ja ministreid.