Jõgeva valda Vägevale rajatud varjupaigataotlejate keskusesse on saabunud esimesed viis perekonda.
Vägevale on saabunud esimesed varjupaigataotlejad
4. juuli 2016, 14:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Neli peret saabusid juba 22. juunil,» ütles AS Hoolekandeteenuste infojuht Kadri Lehenurm BNSile ning lisas, et üks pere saabus veel esmaspäeval.
Algse kavaga võrreldes kolis Vao varjupaigataotlejate keskusest Vägevale 22. juunil üks pere vähem, sest Iraagi pere sai Eestis elamisloa ning asus elama enda valitud kohta. Reedese seisuga oli Vägeval 17 varjupaigataotlejat, lisas Lehenurm.
«Tänaseks on nad juba väga kenasti sisse elanud, läbisaamine Vägeva Kodu teiste elanikega on väga hea, esimesed ühised pallimängudki peetud,» rääkis Lehenurm. Mõned varjupaigataotlejad oskavad juba ka pisut eesti keelt ja osa räägib ka vene keelt, märkis Vägeva Kodu haldava ASi Hoolekandeteenused esindaja.
Varjupaigataotlejate pered kolisid Jõgeva vallas asuvasse Vägeva Kodusse pärast seda, kui sealse hoone kahest trepikojast ühes lõppes juuni keskel kapitaalremont.
Maja teises trepikojas elavad 17 vaimupuudega erihoolekande vajajat edasi, kuid järk-järgult suunatakse ka nemad mujale ja siis on kogu maja varjupaigataotlejate päralt.
Hoolekandeteenuste kinnisvarajuht Tiit Tsarski ütles juuni keskel Tartu Postimehele, et varjupaigataotlejate eluruumid saavad olema lihtsad ja tagasihoidlikud. Iga pere elab eraldi toas, kus on magamisasemed ja külmik. Köök on kolme pere peale ning kogu trepikoja peale on üks laste mänguruum ja puhkeruum teleka vaatamiseks.
«Vaolt kolisid Vägevale lastega pered, et pakkuda neile rahulikku privaatset keskkonda keskusest eemal, kus lastel oleks turvaline kasvada ja võimalikult tavapärane keskkond elamiseks ning koolis käimiseks, seni kuni kestab nende pere varjupaigataotluse menetlemine,» selgitas Lehenurm.
Ilmselt hakkavad kooliealised lapsed sügisel koolis käima 10 kilomeetri kaugusel asuvas Vaimastvere üheksaklassilises koolis.
Kui esialgu oli plaanis krunt ümbritseda traataiaga, siis praegu AS Hoolekandeteenused seda vajalikuks ei pea. «Piirdeaia rajamine tuleb kõne alla siis, kui tekib mingi oht inimeste turvalisusele. Praegu on siin turvatöötaja ning seetõttu ei pea me piirdeaia rajamist hädavajalikuks,» lisas Tsarski Tartu Postimehele.
Täiendava majutusüksuse rajamine Vägevale oli vajalik seetõttu, et 70-kohaline Vao Keskus ei paisuks suuremaks, kui see on kavandatud, märkis Lehenurm.