Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Merel hukkunud piirivalvurid saadeti viimsele teele (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy

Tallinnas Kaarli kirikus saadeti täna viimsele teekonnale 28. juunil Haapsalu lähistel merepatrullis hukkunud piirivalvurid Renee Kark ja Tarmo Kammer. 

Piirivalvuritele olid austust tulnud avaldama president Toomas Hendrik Ilves, peaminister Taavi Rõivas, riigikogu esimees Eiki Nestor, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, kaitseväe juhataja Riho Terras, juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus, siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort jt.

Leinatalitusel peetud kõnes tänas president Toomas Hendrik Ilves hukkunud piirivalvureid Renee Karki ja Tarmo Kammerit, et nad teenisid Eestit.

Riigipea meenutas, et Renee Kark läks piirivalve Remniku õppekeskusesse ajateenijaks pool aastat enne, kui Eesti taastas augustis 1991 iseseisvuse. Need, kes mäletavad, need ka mõistavad – see oli toona päris julge otsus. Kark tegi ka vabatahtlikku tööd, olles noorkotkaste ja kodutütarde laagrijuht.

Tarmo Kammer tegi oma elus pöörde ja läks piirivalvesse viis aastat hiljem, mil tema kodu lähedal Tuksis avati radarijaam ning jäi siis valitud ametile truuks enam kui kahekümneks aastaks.

«Me ei tea endiselt, mis täpselt ja miks juhtus Haapsalu vaiksel lahel nädal tagasi ning see muudab kaotuse ja leina veelgi ängistavamaks, aga oluline on meeles pidada, et Renee Kark ja Tarmo Kammer täitsid 28. juuni õhtul teenistusülesandeid. Seda tehes teenisid nad oma riiki ja rahvast, nagu oli viimasel kahel aastakümnel ikka tehtud,» sõnas riigipea.

Ilves sõnas, et mõlemad mehed olid piirivalvurid, kes tundsid oma tööd, oskasid õpitud ja kogunenud teadmisi teistega jagada. «15 aastat tagasi jaanuaris 2001 ütlesin diplomaatidele, et olla hea riigiteenistuja pole naljaasi, see eeldab teatud tüüpi inimest ja peab olema andekas ja andunud. Ta peab olema inimene, kes mujal teeniks rohkem raha, aga kes siiski eelistab riiki teenida. Miks? Sest see on põnevam, loovam ja õilsam,» jätkas president.

Ilves kinnitas, et need sõnad iseloomustavad tuhandeid piirivalvureid ja politseinikke ning üldse kõiki, kes teenivad pühendumusega oma riiki. «Teie lein on kogu Eesti lein,» ütles president hukkunud piirivalvurite lähedastele.

PPA peadirektor Elmar Vaher lubas leinatalitusel peetud kõnes, et politsei- ja piirivalveamet teeb kõik endast oleneva, et saaks selgeks, kuidas traagiline õnnetus juhtus. «Need vastused võlgneme meestele endile, kolleegidele, eesti rahvale,» lausus ta.

Vaher sõnas, et Renee Kark ja Tarmo Kammer tegid oma tööd südame, pühendumuse ja auga ning jätsid eesti rahvast teenides oma elu. Kogenud piirivalvuritena olid pikalt Haapsalus töötanud ja omavahel sõbrad olnud mehed eeskujudeks, kes tundsid hästi oma valdkonda.

«Kohtudes pärast õnnetust Haapsalu jaoskonna perega nägin, kui väga olid Renee ja Tarmo oma ametivendade südametes. Nad olid head inimesed, kellest peeti lugu, keda armastati – täpselt nii, nagu Tarmo ja Renee armastasid oma tööd ja tegemisi,» lausus peadirektor.

Talituse viis läbi PPA peakaplan Valdo Lust.

Talituse lõpus kanti hukkunute sargad auvalvega kirikust välja. Renee Karki sark liikus muldasängitamiseks koos saatjaskonnaga Haapsalu metsakalmistule. Tarmo Kammeri urn maetakse augustis.

Tagasi üles