Suure Tõllu elulugu raiuti raamatusse

Teisipäeval esitleti Lennusadama kai ääres peakangelase enese pardal raamatut «Jäämurdja Suur Tõll».

Uurimus jäämurdja ajaloost annab ülevaate laevameeskonna argipäevast, jäämurdja tehnilistest aspektidest ja sisekujundusest. Raamat sisaldab seni avaldamata originaaljooniseid, fotosid, väljavõtteid dokumentidest ja meeskonna nimekirja aastatest 1922–1940.

Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul on Suurt Tõllu käsitlev raamat «esimene põhjalik ülevaade, mis tutvustab nii tehnilist poolt kui ka ajalugu ja meeskonda läbi erinevate ajastute. Väärikas laev on saanud lisaks eelnevate aastate restaureerimistöödele ka kohase jäädvustuse kirjasõnas.»

1914. aastal Saksamaal valminud jäämurdja Suur Tõll on ainus Balti riikides säilinud Teise maailmasõja eelne aurulaev, esindades sellega nii siinset aurulaevanduse kui ka jäämurdmise ajalugu. Kahe maailmasõjavahelise Eesti suurim jäämurdja andis tollal Tallinna sadamale võimaluse aastaringseks väliskaubanduseks.

Kaks aastat tagasi sajandat sünnipäeva tähistanud Suur Tõll sai enne tähtsat sündmust ka suures osas restaureeritud. Muuhulgas taastati paljud siseruumid ning avati laeva ajalugu tutvustav ekspositsioonisaal.

Oma ajaloo jooksul viis korda eri võimude all nime vahetanud aurikust kõneleva raamatu koostajad on Eesti Meremuuseumi teadurid Mihkel Karu, Priit Lätti ja Teele Saar. Raamat ilmub Eesti Meremuuseumi ja kirjastuse Argo koostöös. Raamat ilmub üheaegselt nii eesti, soome kui inglise keeles.

«Minu jaoks oli raamatu koostamise ajal kõige huvitavam just meeskonna elu toomine sellesse raamatusse. Peamine oligi arhiivitöö ja just meeskonna elu leidmine arhiivist kild-killu haaval. Mul oli hea juhus, kuidas ma sattusin arhiivitööde vahepeal siia laevale ekskursiooni juhtima ja sain järsku aru, et see laev elab. Et inimesed on siin ümberringi ja et ma juba tean nende lugusid, nii et need tuleb ainult kirja panna,» meenutas Saar.

Lätti sõnul oli raamatu kirjutamisel probleem selles, kuhu piir tõmmata. «Et kuhu nii-öelda seisma jääda ja öelda, et nüüd võibolla aitab. Sest laev on üks väike maailm, ka tehnilises mõttes ja ta on sellena väga keeruline,» rääkis Lätti.

«Teine aspekt, mis mulle selle töö juures väga meeldis, oli see, et sain, joonised käes, mööda aurulaeva masina- ja katlaruume ringi ronida ning pärast minna rahulikult kontorisse ja öelda, et ma olin tööl. See on tegevus, mida ma olen Suurel Tõllul ka koolipoisina teinud, aga siis tuli pilet osta,» lisas ta.

Dresen lausus, et tavaliselt kiputakse rääkima ikka Suure Tõllu kaptenitest või peamehaanikust, aga äsja ilmunud raamatus on esindatud suurem osa laeva meeskonnast ning see toob Suure Tõllu inimestele jälle lähemale ja teeb omasemaks.

Tagasi üles