Edasisuunamine oli Sisaski sõnul pigem juhuslik ja passiivne, mitte süsteemne, mis tagaks kõigile suitsiidikatse sooritanutule enne haiglast lahkumist psühhiaatrilise konsultatsiooni võimaluse.
Psühhiaatriline abi on vabatahtlik
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonijuht Inga Lill rääkis, et kui erakorralise meditsiini keskusesse tuuakse patsient, kelle suhtes on kahtlus, et ta on tahtlikult end vigastanud või üritanud endalt elu võtta, siis esmajärjekorras hinnatakse tema seisundit, antakse esmaabi ja tehakse vajalikud uuringud.
Kui patsiendi seisund ei eelda tema haiglaravile jätmist, suunatakse ta Lille sõnul edasi psühhiaatriakliinikusse.
Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja doktor Kaire Aadamsoo rääkis, psühhiaatriakliinikus on ööpäevaringne valve ja suunamine sinna ei ole kindlasti juhuslik, vaid selle otsustab erakorralise meditsiini osakonna (EMO) arst patsiendi seisundi ning kogu olemasoleva info põhjal. Samas on patsiendil õigus psühhiaatriakliinikusse minekust ka keelduda, sest vastavalt seadusele on psühhiaatriline abi vabatahtlik.
Tahtest olenematut psühhiaatrilist abi saab Aadamsoo sõnul osutada ainult siis, kui samaaegselt on täidetud kolm tingimust: patsiendil esineb raske psüühikahäire, ta on otseselt ohtlik endale või teistele ning muu abi osutamise vorm pole võimalik.
Kui EMO arst soovitab suitsiidikatse teinud patsiendil psühhiaatrile pöörduda ja patsient lubab seda ka teha, siis on arst vastavalt seadusele kohustatud patsiendi koju laskma. Kui aga suitsiidikatse on olnud äärmiselt ohtlik, näiteks poomise, terava esemega näo ja kaela või kõhukoopa läbiva vigastuse või suur koguse ohtlike ravimite manustamise tõttu, siis võib arst patsiendi lubadust psühhiaatrile pöörduda mitte arvestada ning saata ta psühhiaatriakliinikusse. Erakorralise meditsiini keskuses registreeritakse Adamsoo kinnitusel kõik sellised patsiendid.
Samas ei ole suur osa enesetapukatsetest Aadamsoo sõnul sooritatud tegeliku sooviga surra, vaid pigem selleks, et pälvida tähelepanu.
«Alkoholijoobes elukaaslase hirmutamiseks kolm valuvaigistit sisse võtnud ja tõsise poomiskatse teinud inimesed on erinevad patsiendid ning neid käsitletakse erinevalt,» märkis ta.
Merike Sisaski sõnul on väga oluline lisaks enesetappude registreerimisele koguda süsteemselt infot ka suitsiidikatsete ning neile iseloomulike tunnuste kohta. Praegu ei tehta seda tema sõnul peaaegu kuskil maailmas, ka Eestis mitte ning teavet saadakse vaid üksikutes keskustes läbiviidud projektide baasil.
Üleriigiline suitsiidikatsete register, mis teadaolevalt on täna olemas vaid Iirimaal, aitaks aga Sisaski hinnangul kavandada nii ennetus- kui ka sekkumistegevusi.