Niguliste kiriku tagastamist või selle eest hüvitist nõudev Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) konsistoorium soovib õiglase kompensatsiooni selgitamiseks ekspertiisi.
Kirik peab Niguliste eest pakutavat hüvitist ebaõiglaseks ja nõuab ekspertiisi (3)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
21. juuli 2016, 12:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peapiiskop Urmas Viilma saatis kultuuriminister Indrek Saarele kirja, milles toob välja, et kirik soovib ekspertiisi, et kindlaks määrata õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse. Seni on EELK küsinud riigilt võõrandamise eest hüvitiseks 37 miljonit. Kultuuriminister on välja pakkunud, et kompensatsiooni summa suurusjärk võiks olla 480 000 eurot.
«Kindlasti ei ole EELK nõus summaga, mille minister Saar välja pakkus. Seaduse kohaselt on meil õigus nõuda ekspertiisi määramist, mida me kindlasti ka teeme,» ütles Viilma Postimehele. «Iseküsimus on siis taas kirikuga seotud vara kompenseerimise küsimus. Selleks on vaja taas läbirääkimisi,» nentis Viilma.
Nimelt märgib kirik, et Eestis on tagastatud seni üle saja kirikuhoone ja seda alati koos sisustusega. EELK toonitas, et hoones paiknev vallasvara on soetatud kiriku poolt ajaliselt kaua enne Eesti riigi teket. Seega kuulub see kirikule.
Nii peaks riik hüvitise määramisel arvestama ka sisustusega.
«Pärast piki aastaid ootamist tahame, et valitsus langetaks lõpuks otsuse. Oleme valmis läbi rääkima nii tagastamise tingimuste üle kui ka kompenseerimise üle,» jätkas Viilma.
«Juhul, kui valitsus peaks otsustama tagastamise üle, tekib järgmine küsimus, milline on kiriku juurde kuuluva vara saatus, mis on hetkel muuseumi valduses. Varade küsimus vajab eelnevaid läbirääkimisi. Seni on omandireformi käigus kõik kirikud tagastatud koos sisustusega,» kommenteeris Viilma Postimehele. «Eeldame, et Niguliste puhul toimub see samuti. Kui see seekord nii ei toimu, ei saa me välistada kohtu poole pöördumist,» lisas peapiiskop.
Uuesti pühakojaks?
Mis kirikust saaks, kui see EELK-le tagastataks? Konsistooriumi kinnitusel annaks nad kiriku lepingu alusel ja tasu eest riigi kasutusse.
«Võiksime võtta ka hoone uuesti pühakojana kasutusele. Mõned aastad tagasi kasutas EELK Tallina Jaani kogudus oma kirikuhoone remondi ajal Nigulistet mitmeid kuid regulaarselt pühakojana. Täna on EELK Saksa kogudus valmis asuma kirikut koheselt kasutama,» ütles Viilma Postimehele.
Ta lisas, et kui tagastatud hoones jätkab tegutsemist muuseum, siis tuleb tingimustes samuti kokku leppida vastava lepinguga. «See puudutab ka varade edasise kasutamise küsimust museaalidena.»
«Olen esitanud veebruaris peaministrile ettepaneku läbirääkimisteks. Seni ei ole läbirääkimised kõigi üksikasjade kokkuleppimiseks aset leidnud,» nentis peapiiskop.
Võitlus Niguliste kiriku pärast on kestnud üle kahekümne aasta. Täna kuulub rajatis riigile ning seda kasutab Eesti Kunstimuuseum. Riigikohus on leidnud, et luteri kirikul on õigus 1939.–1940. aastal õigusvastaselt võõrandatud Niguliste kirik tagasi saada.
Kultuuriministeerium ei nõustunud kevadel ettepanekuga sõlmida Eesti riigi ja EELK vahel kokkuleppe, mille järgi luteri kirik loobuks Niguliste kiriku tagastamise taotlusest ja riik maksaks selle eest hüvitist 37 057 358 eurot.
«Kultuuriministeerium lähtub sellest, et Niguliste on Eesti riigile oluline kultuuriobjekt, mis toimib aktiivselt tegutseva muuseumi ja kõrgetasemelise kontserdipaigana. Meenutame, et Teises maailmasõjas üle 70 protsendi ulatuses purustatud ajalooline Niguliste kirikuhoone taastati aastatel 1952–1984 riigi poolt spetsiaalselt muuseumi erinõudeid ning vajadusi silmas pidades,» põhjendas kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuht Meelis Kompus.
Kompus lisas, et toona rajati ka vajalikud täiendavad abiruumid keldrikorrustel, paigaldati muuseumi tegevuseks vajalikud kommunikatsioonisüsteemid ning valmistati inventar muuseumi sisustuseks. 1984. aastal publikule avatud Niguliste muuseumis loodi tingimused vanema unikaalse kirikukunsti ja kirikuarhitektuuri säilitamiseks ja eksponeerimiseks.
Kultuuriministeerium lähtub kompensatsiooni arvutamisel omandireformi aluste seadusele. Kompus märgib, et seaduse järgi tuleks Niguliste 3 kui oluline kultuuriobjekt jätta tagastamata.
«Arvestades, et riik on otsustamisprotsessi venitanud ning õigustatud subjekti subjektsus tehti kindlaks juba 1994. aastal, on «katkematu panustamine» riigipoolne risk, mida motivatsioonina esile tuua on kohatu,» leiab aga EELK.