Süstlavahetuspunkti kõrval tegutsev lasteaed palub algatada eelnõu, mis keelaks süstlavahetuse kolimise haridusasutuste lähedusse. Ministeerium näeb plaanis kitsaskohti, kuid lubab asja kaaluda.
Lasteaed ei taha süstlavahetuspunkti naabermajja
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
22. juuli 2016, 13:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal on suurt kõlapinda saanud suur «süstlasõda» Pelgulinna elanike ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse vahel. Linnaosavanem kinnitab, et Paldiski maantee 36A on uuele süstlavahetuspunktile parim asukoht, samas kui pelgulinlased ei näikse temaga nõustuvat.
Ent muret tunnevad ka teise süstlavahetuspunkti naabrid – Tallinna kesklinnas asuv Mardi lasteaia vahetus läheduses vahetatakse süstlaid alates maikuust. Samal aadressil tegutses süstlavahetuspunkt ka 2012. ja 2013. aastal, kuid vahepeal kolis see Tartu maanteele. Nüüd on punkt tagasi ja niisamuti ka lapsevanemate mure.
Sellele annab üksjagu alust varasem kogemus – kahe aasta jooksul leiti lasteaia territooriumilt kokku seitse kasutatud süstalt ning lugematul arvul pakendeid, lisaks meeldis tarvitajatel lasteaia tagusel haljastusalal koguneda. Ka sealt leiti kasutatud süstlaid.
(artikkel jätkub peale pilti)
Mõjutab lasteaia mainet
Kuu aega tagasi pöördus lasteaia personal koos lastevanematega sotsiaalministeeriumi poole, et abi saada. Pöördumises tõid nad välja, et narkomaanid süstivad kohe lasteaia piirde taga ning sinna jätavad nad ka oma süstlad.
Lisaks tunnevad nad muret selle üle, et lapsed puutuvad narkomaanidega igapäevaselt kokku ning see mõjutab mitte ainult laste, vaid ka töötajate turvatunnet.
«Hoolimata vastastikusest teineteise mõistmisest (süstlavahetuspunkti haldava MTÜga – toim.), oleme sunnitud tegutsema selle nimel, et meie ja ühegi teise lasteaia vahetuks naabriks ei oleks narkomaane teenindav süstlavahetuspunkt. Lähtume mitte abstraktsest kartusest, vaid reaalselt aset leidnud vahejuhtumitest,» kirjutas kooli direktor Triinu Kotkas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale.
Sealjuures kinnitab direktor, et nad teevad omalt poolt kõik, et lasteaia õu ohutuna hoida – ala kontrollitakse ning ka lapsed õpivad mängu kaudu, kuidas end võimalike ohtude eest kaitsta.
Lisaks neile ohtudele mõjutab kõrvalolev süstlavahetus direktori sõnul ka kooli mainet. «Igal aastal vastame küsimustele, kas süstlavahetuspunkt on endiselt meie naaber, mis mõjutab oluliselt uute vanemate otsust lasteaia valikul,» selgitas Kotkas.
Ministeerium lubab kaaluda
Kooli ja lapsevanemate lahendus probleemile näib konkreetne. Nad paluvad sotsiaalministeeriumil algatada eelnõu, mis ei võimaldaks süstlavahetuspunktide asumist ega vastava teenuse pakkumist haridusasutuste vahetus läheduses.
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habicht nentis vastuses pöördumisele, et taolise piirangu kehtestamisel on mitmeid kitsaskohti.
«Konkreetsete asutuste läheduses paiknevate süstlavahetuspunktide tegevuse keelustamine on teoreetiliselt võimalik, kuid on küsitav, kas ja mil määral ja millise aja jooksul annab see soovitud tulemuse,» kirjutas ta.
Näiteks leiab ministeerium, et punkti keelamine haridusasutuste kõrval ei tähenda automaatselt seda, et narkomaanid seal enam ei koguneks. Küll aga võiks ministeeriumi hinnangul sellele kaasa aidata piirkonna parem haljastus.
Sotsiaalministeeriumis on parajasti väljatöötamisel rahvatervise seaduse eelnõu ning just selle raames lubab ministeerium esitatud ettepanekut analüüsida. Lasteaed on eelnõu algatamiseks pöördunud ka muude ametiasutuste poole.