Poola noorsugu elab liberaalselt ja valib konservatiivselt

Artur Woleki jutust selgub, et tänapäeva poola noored on tõeliselt müstiline seltskond: ühelt poolt käivad agaralt kirikus ja toetavad äärmiselt konservatiivseid parteisid, samal ajal aga harrastavad üsna liberaalses stiilis suguelu. Foto: Evelyn Kaldoja

Poolakad käivad kirikus ega pane vaimulike sekkumist poliitikasse eriti pahaks, sest katoliku usk on tihedalt põimunud nende rahvusidentiteediga, ütleb Krakowi jesuiidiülikooli politoloogiaprofessor Artur Wolek.

Teatud kiriku tiiva põimumine parempoolse ja isegi paremäärmusliku poliitikaga sai Woleki hinnangul alguse 1990ndail. Raadio Maryjat ja selle ümber tekkinud meediaimpeeriumi haldav preester Tadeusz Rydzyk hoiab nüüd omamoodi peos ka valitsevat Õiguse ja Õigluse Parteid (PiS).

Kui Krakowis pühapäeval ringi liikuda, siis on märgata, et kirikud on rahvast pilgeni täis ja platsis on kõik põlvkonnad. Sellist vaatepilti ei näe vist kusagil mujal Euroopas. Milles seisneb Poola fenomen?

Teine Euroopa riik, kus kirikud samamoodi rahvast täis, on Rumeenia. Ja tõesti, meil on seal kõik põlvkonnad. Sel fenomenil on mitmeid põhjuseid.

Esiteks, põhimõtteliselt 19. sajandist pärinev traditsioon – poola rahvusidentiteet ja usuline identiteet on omavahel tihedalt põimunud. Poolakate ajaloolises mälus algas võitlus iseseisvuse eest kirikust, sest see oli meie aladel ainuke poolakate käes olnud institutsioon (nn neljanda jagamise järel jäid Poola osad Vene, Preisi ja Austria võimu alla). Meie põhivaenlased – Preisimaa ja Venemaa – olid vastavalt protestantlik ja õigeusku.

Teine faktor on tõenäoliselt see, et meie moderniseerimine oli kommunistlik ja tugevalt kirikuvastane. Küladest linna tööle tulnud inimesi sunniti vägivaldselt hülgama oma vanu kombeid, sealhulgas usulisi – loomulikult käitusid nad vastupidiselt.