Hommikune hämarus. Seitse minutit kaheksani. Käes on rool, siht on töökoht, sõidan mööda Pikka tänavat kesklinna suunas. Sõidan pigem aeglasemalt kui lubatud, sest tean: Paju tänava kandis kasutab ülekäiguradasid väga palju inimesi. Ja ikkagi võpatan, kui kõrge lumehange tagant astub joonelt ülekäigurajale mees, ise üleni mustas. Ka botased on mustad, kapuutski on must. Helkurit ei ole. Või kui on, siis on seegi ilmselt must.
Tellijale
Risto Mets: surmapõlgurid sebradel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.