ETV saates «Vabariigi kodanikud» eestikeelse õppe teemal arutlenud vene koolide õpetajad kahtlesid, kas sügisest 60 protsendi ulatuses eestikeelsele õppele üle minemine ikka on õige otsus.
Vene koolide õpetajad suhtuvad eestikeelsesse õppesse kõhklevalt
25. jaanuar 2011, 21:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Tõnismäe reaalkooli direktor Niina Sõtnik tõdes, et olemasoleva kaadriga on raske õpetada 60 protsenti ainetest eesti keeles. «Otsime õpetajaid oma naaberkoolidest ja eesti õppekeelega koolidest, aga ikkagi mõnes aines see on probleem,» ütles ta.
Eestikeelsed ainetunnid keeleoskuse tõusu ei taga
Tallinna Pae gümnaasiumis ajaloo ja kodanikuõpetuse tunde andev Pavel Alonov rääkis, et kuigi tema õpetab aineid juba mitu aastat eesti keeles, pole osade õpilaste keeleoskus paranenud. «Üleminek minu tunnis on toimunud, aga osad õpilased tegelikult eesti keelt ei räägi,» ütles ta.
«Üleminekureformis on hästi palju probleeme. Minu mõistus võtab selle vastu, saan aru, miks seda tehakse – et muuta vene noored konkurentsivõimelisemaks Eesti ühiskonnas – aga mu süda on rahutu, sest olen õpetanud kaks aastat eesti keeles, aga mul on palju vastamata küsimusi,» rääkis Alonov.
Põhikooli lõpetajate keeleoskus turisti tasemel
Kohtla-Järve Vene gümnaasiumi eesti keele õpetaja Ulvi Vilumets oli sel sügisel sisse viidavatele muudatustele kindlalt vastu. «Me peame direktoriga mõlemad olema võlurid ja tegema imet selleks, et tagada see 60 protsenti sügisel ja mul on tõsiselt hirm, et me ei suuda leida neid inimesi,» rääkis, et Ida-Virumaal napib eesti keelt vajalikul tasemel oskavaid õpetajaid.
Samuti tõi Vilumets välja, et vene õpilaste eesti keele tase on põhikooli lõpetades B1, mis võrdub turistitasemega ja võimaldab vaid lihtsamaid argiasju ajada. «Kas selle keeletasemega on sügisel pärast põhikooli lõpetamist võimalik hakata õpetama mistahes ainet? Ei ole võimalik õpetada geograafiat keeleliselt kõrgemal tasmeel, kui see, mis õpilasel olemas on,» rääkis Vilumets.
Sõtnik ja Alonov rääkisid, et lapsevanemad ja õpilased pelgavad eestikeelse õppe juures seda, et teadmiste kvaliteet langeb, kuna suur osa ajast kulub uute sõnade õppimisele. «Olgem ausad, õpilased ei suuda vastu võtta sama palju informatsiooni kui eestlased oma emakeeles, see on fakt,» ütles Alonov. «Meie arutlus jääb tihtipeale kinni selle taha, et arutlevad õpetaja ja 6-7 õpilast, ülejäänud jäävad vaid ja ootavad, kuni ma luban rääkida vene keeles – ja tavaliselt ma luban.»
Keeleteadlane: asi on inimõigustes
Keelepoliitika professor Mart Rannut leidis aga, et eesti keele vaba valdamine on vene noorte konkurentsivõime tagamiseks hädavajalik ja seda tuleks käsitleda nende inimõigusena. Ta märkis, et eesti keele oskus tuleks tagada põhikooli lõpuks ja lisas, et eestikeelset õpet pelgavad uuringute põhjal eelkõige õpetajad.
«Tasub kindlasti üle minna, see ei ole mingi probleem. Rõhutaksin, et ennekõike on siin probleemiks õpetajad, et õpetajad ei ole valmis,» rääkis Rannut. Tema sõnul on ebaloomulik, et eestikeelse õppega 20 aastat venitatud on.
«Poliitikud ei kipu selle teemaga tegelema, sest võib pahandust tulla ja hakatakse teisel pool piiri hüüdma. Need asjad tuleb ära teha, need on inimõigused. Kõige tähtsam on siin ikka õpilane ise, et temast saaks konkurentsivõimeline Eesti riigi kodanik,» leidis keeleteadlane.