«Vabariigi kodanikud»: põhiharidusega vene noor ei pruugi eesti keelt osata

Pildil keelekümbluse klassides kasutatav eesti keele õpik.

FOTO: Peeter Langovits/Postimees

Vene gümnaasiumid lähevad sügisel suures osas eestikeelsele õppele üle ning ETV saates «Vabariigi kodanikud» sel teemal arutlenud leidsid, et praegu ei taga põhikooli lõputunnistus vene noortele eesti keele oskust.

«Kui õpilane pole osalenud keelekümblusprogrammis, on tee gümnaasiumisse tema jaoks kinni. Me peame alustama varem,» ütles Tallinna Pae gümnaasiumi ajaloo ja kodanikuõpetuse õpetaja Pavel Alonov.

Tema sõnul ei tõsta ainete eesti keeles õpetamine tingimata laste eesti keele oskuse taset. «Peame mõtlema selle peale, et põhikoolist tuleksid gümnaasiumisse õpilased, kes valdavad eesti keelt,» ütles ta.

Tallinna Tõnismäe reaalkooli direktor Niina Sõtnik oli samal seisukohal. «Me praegu väga aktiivselt räägime sellest, et lasteaias on vaja juba lapsi õpetama hakata,» märkis ta

Keelepoliitika professor Mart Rannut kritiseeris praegu algkoolides toimuvat, kus vene lapsed õpivad eesti keelt vaid kaks tundi nädalas – psühholoogide ja keeleteadlaste arvamuse kohaselt annaks tulemusi pigem tund päevas, märkis ta.

«Põhikooli tase on kahtlemata tunduvalt madalam, kui ta peaks olema,» ütles Rannut. «Tuleb tõhustada eesti keele õpet põhikoolis, eriti just kolmel esimesel aastal. Praegu tehakse ju lausa nalja, et kaks tundi nädalas esimesel kolmel aastal õpetatakse eesti keelt. Selleks, et sealt midagi külge jääks, oleks vaja tund päevas.»

Kohtla-Järve Vene gümnaasiumi eesti keele õpetaja Ulvi Vilumets tõi välja, et eestikeelsele õppele üle minnes ei arvestata õpilaste ebaühtlast keeleoskuse taset. «Eestikeelne aineõpe annab tulemusi ainult nende õpilaste puhul, kellel on olemas vajalik keeletase, aga meie ju paneme kõik ühtemoodi õppima, ka need, kelle keeletase on palju nõrgem ja kes selles tunnis istuvad ja ei saa millestki aru,» kirjeldas ta.

Niina Sõtnik märkis, et viimastel aastatel on vene noorte teadmised eesti keelest siiski palju paremaks läinud, kuid lisas, et õpe on tulemusrikkam siis, kui seda peale ei sunnita. «Kui inimene teeb seda rahulikult ja teda ei sunnita, mõjub palju paremini kui see, kui midagi on vaja sunniviisiliselt tegema hakata,» ütles ta.

Tagasi üles